fbpx

Kogemuslugu Liisi Helenega: Lihtsalt passiivne olles ei märka sind keegi ja kaugele ei jõua

01.03.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Seekord oleme teinud loo aktiivse noore Liisi Helene Taklajaga. Loos räägime õpilasfirma loomisest ja üldiselt aktiivse noore mõtetest ning tegevustest.

Minu nimi on Liisi Helene Taklaja, õpin Pirita Majandusgümnaasiumi loomeettevõtluse suunal 11. klassis ja sellega seonduvalt tegime koos klassiõdedega õpilasfirma, kus olen saanud endale tootmisjuhi rolli, mis vahepeal hõlmab endas ka asejuhi tegevusi. Viimased pool aastat olen tegutsenud õpilasfirmaga, nautides igat hetke. Õpingute ja tootmisjuhi ülesannete vahele soovin leida aega raamatute lugemiseks, sest see aitab ka kõige stressirohkemal päeval viia mõtted mujale. 

Kuidas jõudsid õpilasfirmani? 

Soov teha õpilasfirmat sai alguse põhikooli ajast, kui kaheksandas klassis sai tehtud minifirma. Gümnaasium pani sellele omaselt valiku ette: uurimustöö või õpilasfirma. Toetudes varasemalt kogenule, teadsin, et valides õpilasfirma kuulan oma südamehäält, sest kogu protsess minifirmas jättis tahte midagi sarnast, aga veel suuremat korda saata. Tabasin ennast küsimast – milleks üldsegi piirduda ainult minifirmaga, kui on võimalus teha õpilasfirmat? Kümnendas klassis ühel eriliselt kaunil koolipäeval küsisid klassiõed minult, kas ma sooviksin liituda nende õpilasfirmaga. Loomulikult nõustusin ning nii saigi juba eelmise aasta kevadel meie õpilasfirma KVA alguse. Hakkasime tootma RÖÖR tegevuskaarte, kus meie missiooniks sai eelkõige lapsevanema ja lapse jaoks kvaliteetaja pakkumine, kuid seda mitte klassikalises küsimused-vastused vormis, vaid arutlemisega samal ajal ühiselt liikudes. 

Millised väljakutsed on sul seoses õpilasfirmaga? 

Kevadel, kui firma oli alles värskelt asutatud, õnnestus mul näpata tootmisjuhi töökoht ning minu väljakutsed on enamus seoses tootmisega. Septembris ja oktoobris oli põnevaks väljakutseks leiutada sellised kaardid, mis eelkõige lastele päriselt meeldiksid. Pidin ära tabama, milliseid tegevusi lapsed meeleldi teeksid, mis samal ajal arendaksid mõttetööd ja loomingulist eneseväljendust. Läbides kaartide koostamisega pika ja kitsa kadalipu on toode lõpuks valmis, aga siiski väljakutseid voolab uksest ja aknast nagu poleks homset. Suurim väljakutse õppeaasta teises pooles on olnud kaartide müümine, sest neid sai trükitud päris palju ning eeldusel, et kõik kaardid leiaksid endale uued omanikud ja uue kodu on vaja pääseda õpilasfirmaga erinevatesse meediaväljaannetesse, et tutvustada toodet suuremale ringile, mis omakorda paneksid neid tahtma kaarte soetama. 

Mida oled õpilasfirma loomisest õppinud? 

Tihti alahinnatakse õpilasfirma esimeste etappide tähtsusi. Kui tahta põrutada õpilasfirmaga kuuni ja tagasi, siis nagu kosmoselaevalgi on õpilasfirmas vaja erinevaid inimesi, kes annavad sellele täisväärtusliku aluse, millest algab kõik- omanäoline idee ja selle edukas elluviimine. Kõige suurem õppetund ongi olnud meeskonna valimise tähtsusega mitte arvestamine. Samuti kui turundus ja müük ei ole tasemel, siis oma tooteid maha ei müü, olgugi toode nii hea kui tahes. 

Tihti on nii, et kui olla kuskil aktiivne, siis kutsutakse igale poole. Mis sina arvad sellest? 

Kuskil aktiivne olemisega on suurem tõenäosus, et teistele silma paista ning kui kellelegi juba silma jääda, siis hakatakse ka igale poole kutsuma ning lõpuks võib endalegi märkamata lõpetada kuskil, kuhu sa poleks elu sees arvanud jõudvat. Lihtsalt passiivne olles ei märka sind keegi ja kaugele ei jõua. 

Kas sinu jaoks on oluline tegutseda paljudel tegevustel või pühenduda ühele? 

Minule meeldib tegutseda korraga ühe tegevusega ning panna sinna kogu oma pühendumus, sest olen enda puhul märganud, et kui korraga mitut olulist asja teha, siis on varsti terendamas fookuse kaotus ning halvimal juhul läbipõlemine. Sellised tegevused on pigem tähtsamad ja suurema mahulised, näiteks samal ajal käia koolis, tööl, aktiivselt trennis ning teha õpilasfirmat. Võttes endale liiga palju ülesandeid tekib mul kohe mõte, et milleks seda kõike vaja on ning seepärast olen üritanud korraga pühenduda ühele või maksimaalselt kahele tegevusele. Muidugi leidub erandeid, näiteks RÖÖRi kaarte mängides meeldib mulle tegutseda mitme tegevusega korraga, sest sellised mängulised tegevused aitavad pinget pigem maandada, mis võib tekkida mitme asja korraga tegemisest.

Kuidas sina enda aega planeerid? Millised on sinu produktiivsuse nipid? 

Aega planeerides püüan ma alati teha enne ära need ülesanded, mis on ajamahukad. Olen suhtumisega, et parem saan asjad kohe kaelalt ära, sest siis on tehtud ja saan väärtusliku aega meeldivatele tegevustele pühendada. Produktiivsuse nipp, mis minu peal töötab on see, et ma sisendan endale, et kui saan päeva jooksul kindlad ülesanded tehtud, siis on õhtu vaba, et lugeda mõnda head raamatut või vaadata filme või sarju. Sellest tulenevalt soovitangi seada endale igapäevaselt väikesed eesmärgid ning auhinnad nende täitmisel, sest eesmärkide täitmine läheb palju efektiivsemalt kui on mille poole püüelda. 

Mis sa arvad, kas noortel on piisavalt infot, et leida sobiv tegevus? 

Kui mõnikümmend aastat tagasi olid noored infosulus, siis arvan, et tänasel päeval leidub rohkem informatsiooni, et leida sobiv tegevus. Et alustada meeldiva tegevuse leidmisega, peaks alustuseks mõtlema endamisi nende tegevuste peale, mida on meeldinud teha või mis on huvi pakkunud. Järgmisena uurida, kus ja kuidas on võimalik oma välja valitud tegevusega tegelema hakata. Materjale erinevate trennide, huvitegevuste ja õpingute kohta leidub kõige rohkem internetist. Kuid internetti kasutaval noortel võib tekkida segadus, sest tihti juhtub meedias olema infot liiga palju ning noored hakkavad oma soovides ja tegevustes kahtlema, sest valikuid on väga palju. Muidugi pole infoüleküllus hea, aga leian, et see on parem variant, kui see, et info poleks üldse kättesaadav. 

Milline roll sinu elus on sotsiaalmeedial? Kas oled ka püüdnud ka sotsiaalmeediat vältida? 

Sotsiaalmeedia on viimase aasta jooksuga saanud mulle olulisemaks, kui varem. Varasemalt postitasin oma elu kohta sotsiaalmeediasse suhteliselt harva, siis piirdus minu sotsiaalmeedia kasutamine sõpradega suhtlemisel ja lihtsalt niisama igapäevaselt teiste elusid jälgides. Õpilasfirma tõttu olen rohkem hakanud oma lehtedel erinevaid õpilasfirmaga seotuid asju jagama, eelkõige reklaami eesmärgil. Sotsiaalmeediat üritan vältida, siis kui õpin. Vahest juhtub nii, et keset õppimist haaran telefoni ja lähen TikToki, mis lõppeb sellega, et raiskan seal mõttetult oma aega ja lõpuks jäävad olulised koolitööd pooleli või tegemata. Olen aru

saanud, et sotsiaalmeedia võtab minu ajast nii palju ära, et mõttekam oleks seda suunata kasulikumateks tegevusteks. 

Milliseid nippe annaksid noorele, kes tahaks õpilasfirmat luua? 

Kaks kõige olulisemat alguspunkti, millest õpilasfirma hakkab kasvama on meeskonna valik, omapärane idee ning selle teostamine. Tööka ja huvitava ideega jõutakse kaugele, aga vahepealne töö on samuti oluline. Et jõudu ja jaksu jätkuks kauaks, peab teil olema kindel siht silme ees, et teelt kõrvale kaldudes leiaksite õige raja jälle üles. Lõpetuseks soovitan osaleda palju erinevatel koolitustel, kuulata teiste nõuandeid ning julgelt riskida, sest riskides jõuate alati kaugele – väljakutsed on ületamiseks!

Minu nimi on Liisi Helene Taklaja, õpin Pirita Majandusgümnaasiumi loomeettevõtluse suunal 11. klassis ja sellega seonduvalt tegime koos klassiõdedega õpilasfirma, kus olen saanud endale tootmisjuhi rolli, mis vahepeal hõlmab endas ka asejuhi tegevusi. Viimased pool aastat olen tegutsenud õpilasfirmaga, nautides igat hetke. Õpingute ja tootmisjuhi ülesannete vahele soovin leida aega raamatute lugemiseks, sest see aitab ka kõige stressirohkemal päeval viia mõtted mujale. 

Kuidas jõudsid õpilasfirmani? 

Soov teha õpilasfirmat sai alguse põhikooli ajast, kui kaheksandas klassis sai tehtud minifirma. Gümnaasium pani sellele omaselt valiku ette: uurimustöö või õpilasfirma. Toetudes varasemalt kogenule, teadsin, et valides õpilasfirma kuulan oma südamehäält, sest kogu protsess minifirmas jättis tahte midagi sarnast, aga veel suuremat korda saata. Tabasin ennast küsimast – milleks üldsegi piirduda ainult minifirmaga, kui on võimalus teha õpilasfirmat? Kümnendas klassis ühel eriliselt kaunil koolipäeval küsisid klassiõed minult, kas ma sooviksin liituda nende õpilasfirmaga. Loomulikult nõustusin ning nii saigi juba eelmise aasta kevadel meie õpilasfirma KVA alguse. Hakkasime tootma RÖÖR tegevuskaarte, kus meie missiooniks sai eelkõige lapsevanema ja lapse jaoks kvaliteetaja pakkumine, kuid seda mitte klassikalises küsimused-vastused vormis, vaid arutlemisega samal ajal ühiselt liikudes. 

Millised väljakutsed on sul seoses õpilasfirmaga? 

Kevadel, kui firma oli alles värskelt asutatud, õnnestus mul näpata tootmisjuhi töökoht ning minu väljakutsed on enamus seoses tootmisega. Septembris ja oktoobris oli põnevaks väljakutseks leiutada sellised kaardid, mis eelkõige lastele päriselt meeldiksid. Pidin ära tabama, milliseid tegevusi lapsed meeleldi teeksid, mis samal ajal arendaksid mõttetööd ja loomingulist eneseväljendust. Läbides kaartide koostamisega pika ja kitsa kadalipu on toode lõpuks valmis, aga siiski väljakutseid voolab uksest ja aknast nagu poleks homset. Suurim väljakutse õppeaasta teises pooles on olnud kaartide müümine, sest neid sai trükitud päris

palju ning eeldusel, et kõik kaardid leiaksid endale uued omanikud ja uue kodu on vaja pääseda õpilasfirmaga erinevatesse meediaväljaannetesse, et tutvustada toodet suuremale ringile, mis omakorda paneksid neid tahtma kaarte soetama. 

Mida oled õpilasfirma loomisest õppinud? 

Tihti alahinnatakse õpilasfirma esimeste etappide tähtsusi. Kui tahta põrutada õpilasfirmaga kuuni ja tagasi, siis nagu kosmoselaevalgi on õpilasfirmas vaja erinevaid inimesi, kes annavad sellele täisväärtusliku aluse, millest algab kõik- omanäoline idee ja selle edukas elluviimine. Kõige suurem õppetund ongi olnud meeskonna valimise tähtsusega mitte arvestamine. Samuti kui turundus ja müük ei ole tasemel, siis oma tooteid maha ei müü, olgugi toode nii hea kui tahes. 

Tihti on nii, et kui olla kuskil aktiivne, siis kutsutakse igale poole. Mis sina arvad sellest? 

Kuskil aktiivne olemisega on suurem tõenäosus, et teistele silma paista ning kui kellelegi juba silma jääda, siis hakatakse ka igale poole kutsuma ning lõpuks võib endalegi märkamata lõpetada kuskil, kuhu sa poleks elu sees arvanud jõudvat. Lihtsalt passiivne olles ei märka sind keegi ja kaugele ei jõua. 

Kas sinu jaoks on oluline tegutseda paljudel tegevustel või pühenduda ühele? 

Minule meeldib tegutseda korraga ühe tegevusega ning panna sinna kogu oma pühendumus, sest olen enda puhul märganud, et kui korraga mitut olulist asja teha, siis on varsti terendamas fookuse kaotus ning halvimal juhul läbipõlemine. Sellised tegevused on pigem tähtsamad ja suurema mahulised, näiteks samal ajal käia koolis, tööl, aktiivselt trennis ning teha õpilasfirmat. Võttes endale liiga palju ülesandeid tekib mul kohe mõte, et milleks seda kõike vaja on ning seepärast olen üritanud korraga pühenduda ühele või maksimaalselt kahele tegevusele. Muidugi leidub erandeid, näiteks RÖÖRi kaarte mängides meeldib mulle tegutseda mitme tegevusega korraga, sest sellised mängulised tegevused aitavad pinget pigem maandada, mis võib tekkida mitme asja korraga tegemisest.

Kuidas sina enda aega planeerid? Millised on sinu produktiivsuse nipid? 

Aega planeerides püüan ma alati teha enne ära need ülesanded, mis on ajamahukad. Olen suhtumisega, et parem saan asjad kohe kaelalt ära, sest siis on tehtud ja saan väärtusliku aega meeldivatele tegevustele pühendada. Produktiivsuse nipp, mis minu peal töötab on see, et ma sisendan endale, et kui saan päeva jooksul kindlad ülesanded tehtud, siis on õhtu vaba, et lugeda mõnda head raamatut või vaadata filme või sarju. Sellest tulenevalt soovitangi seada endale igapäevaselt väikesed eesmärgid ning auhinnad nende täitmisel, sest eesmärkide täitmine läheb palju efektiivsemalt kui on mille poole püüelda. 

Mis sa arvad, kas noortel on piisavalt infot, et leida sobiv tegevus? 

Kui mõnikümmend aastat tagasi olid noored infosulus, siis arvan, et tänasel päeval leidub rohkem informatsiooni, et leida sobiv tegevus. Et alustada meeldiva tegevuse leidmisega, peaks alustuseks mõtlema endamisi nende tegevuste peale, mida on meeldinud teha või mis on huvi pakkunud. Järgmisena uurida, kus ja kuidas on võimalik oma välja valitud tegevusega tegelema hakata. Materjale erinevate trennide, huvitegevuste ja õpingute kohta leidub kõige rohkem internetist. Kuid internetti kasutaval noortel võib tekkida segadus, sest tihti juhtub meedias olema infot liiga palju ning noored hakkavad oma soovides ja tegevustes kahtlema, sest valikuid on väga palju. Muidugi pole infoüleküllus hea, aga leian, et see on parem variant, kui see, et info poleks üldse kättesaadav. 

Milline roll sinu elus on sotsiaalmeedial? Kas oled ka püüdnud ka sotsiaalmeediat vältida? 

Sotsiaalmeedia on viimase aasta jooksuga saanud mulle olulisemaks, kui varem. Varasemalt postitasin oma elu kohta sotsiaalmeediasse suhteliselt harva, siis piirdus minu sotsiaalmeedia kasutamine sõpradega suhtlemisel ja lihtsalt niisama igapäevaselt teiste elusid jälgides. Õpilasfirma tõttu olen rohkem hakanud oma lehtedel erinevaid õpilasfirmaga seotuid asju jagama, eelkõige reklaami eesmärgil. Sotsiaalmeediat üritan vältida, siis kui õpin. Vahest juhtub nii, et keset õppimist haaran telefoni ja lähen TikToki, mis lõppeb sellega, et raiskan seal mõttetult oma aega ja lõpuks jäävad olulised koolitööd pooleli või tegemata. Olen aru

saanud, et sotsiaalmeedia võtab minu ajast nii palju ära, et mõttekam oleks seda suunata kasulikumateks tegevusteks. 

Milliseid nippe annaksid noorele, kes tahaks õpilasfirmat luua? 

Kaks kõige olulisemat alguspunkti, millest õpilasfirma hakkab kasvama on meeskonna valik, omapärane idee ning selle teostamine. Tööka ja huvitava ideega jõutakse kaugele, aga vahepealne töö on samuti oluline. Et jõudu ja jaksu jätkuks kauaks, peab teil olema kindel siht silme ees, et teelt kõrvale kaldudes leiaksite õige raja jälle üles. Lõpetuseks soovitan osaleda palju erinevatel koolitustel, kuulata teiste nõuandeid ning julgelt riskida, sest riskides jõuate alati kaugele – väljakutsed on ületamiseks!

Küsis Teeviit sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus