Iga nelja aasta tagant valitakse uus Riigikogu koosseis ning kõik vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud saavad oma esindaja valida. Sellest, miks ja kuidas valida, saad ülevaate käesolevast artiklist.
Kas pigem valida erakonda või inimest?
Selleks, et mõista, kuidas Riigikogu liige hääletab, on vaja aru saada fraktsiooni loogikast. Töö Riigikogus toimub fraktsioonide põhiselt. Fraktsiooni saavad moodustada Riigikogu liikmed, kes on valitud ühe ja sama erakonna valimisnimekirja alusel. Fraktsioonis vahetavad Riigikogu liikmed omavahel arvamusi ning kujundavad ühiseid seisukohti seaduseelnõude, riikliku tähtsusega küsimuste, isikute valimiste ja nimetamiste või muude parlamendi tegevusvaldkonda kuuluvate otsustuste kohta. Poliitiliselt eeldab fraktsiooniline kuuluvus parlamendiliikmete lojaalsust fraktsiooni enamusele ja allumist enamuse otsustele. Seda nimetatakse fraktsioonisolidaarsuseks ehk fraktsioonidistsipliiniks. Sellest lähtuvalt saab öelda, et oma valikut tehes on tähtsam lähtuda erakonna programmist ja maailmavaatest, mitte vaid sellest, kui sümpaatne üks või teine kandidaat on.
Kuidas valida, millise erakonna poolt hääletada?
Riigikogu valimistel osaleb üheksa erakonda, neile lisaks üksikkandidaadid. Selleks, et saada aru, mis on ühe või teise erakonna maailmavaade ning mida nad lubavad Riigikogus ära teha, tasub tutvuda erakonna valimisprogrammiga.
Selleks, et oma peamistele valimislubadustele tähelepanu juhtida, viivad erakonnad läbi erinevaid reklaamtegevusi nagu videod, tänava- ja sotsiaalmeedia reklaamid. Valimiskampaania ajal on erakondade esindajad oma telkidega avalikes kohtades ning see loob võimaluse esitada kandidaatidele näost näkku küsimusi. Küsimusi esitades tasub meeles pidada ka seda, et igal lubadusel on hind ning kui mõni poliitik lubab suurt maksualandust või uusi toetusi, on tark küsida, kust tuleb raha nende lubaduste elluviimiseks.
Samuti tasub silma peal hoida erinevatel valimisdebattidel ning meediakajastustel, et saada infot valimislubaduste ja kandidaatide kohta. Lisaks tasub analüüsida seda, mida erakond on viimase Riigikogu või valitsuse mandaadi jooksul ära teinud – teod räägivad rohkem kui valimislubadused.
Miks on oluline, et noored käiksid valimas?
Noored on passiivsemad valimas käijad kui vanem elanikkond. Näiteks 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus said hääletada ka 16.-17.-aastased, olid 18-24-aastased kõige passiivsem valijasgrupp.
Mis juhub, kui noored valimas ei käi? Kui noored ei käi valimas ja noorte valimisaktiivsus on väike, saadab see poliitikutele sõnumi, et noori ei huvita poliitika. Selle üheks negatiivseks tulemiks on see, et noorte jaoks olulistele teemadele pööratakse vähem tähelepanu ning poliitika kujundamise protsessis keskendudatakse neile sihtrühmadele, kes on aktiivsed valijad. Näide: kuna pensionäride seas on valimisaktiivsus kõrge, räägivad poliitikud pensionite tõusust ja pensionäride tõetamisest, sest need on teemad, mis toovad sihtrühma valima. Selleks, et kindlustada, et poliitikud pööravad tähelepanu ka noorte jaoks tähtsatele teemadele, on oluline, et noored käiksid valimas.
Seega võta aega, et uurida, mida erakonnad oma programmides lubavad ning vaata, millise erakonna maailmavaade sarnaneb sinu omale enim. Pigem anda oma hääl erakonnale, kes sinu vaateid esindab, kui valima mitte minna ning pärast kritiseerida, et riigi poliitika liigub sinu meelest vales suunas.
Artikli autor on Eesti Noorteühenduste Liit.
Artikkel on valminud Teeviit osaluse teemakuu raames 2023. aastal.
Artikli allikad: www.riigikogu.ee, www.valimised.ee, www.salk.ee.
