fbpx

Kogemuslugu Kairi Ansmanniga: ma ei ütle noortele asju ette, vaid aitan näha valikuid

Tallinna noorte tugiprogrammi “Hoog sisse” noorsootööspetsialist Kairi Ansmann on varasemalt töötanud õpetajana, kuid nüüd juba kolmandat aasta töötab ta mittetöötavate ja -õppivate noorte nõustaja ja toetajana. 

Kuidas sa noorsootööni jõudsid?

Arvan, et igal õpetajal on kasulik korraks koolist ära tulla ja vaadata, mis ümberringi toimub ning mina olingi jõudnud sellesse etappi. Kuna mulle meeldib töö laste ja noortega, siis olin kindel, et tahan sellega jätkata. 


Tutvusta enda rolli “Hoog sisse” programmis

“Hoog sisse” programmis on minu ja mu kolleegide ülesandeks aidata noorel teadvustada oma  soove ja vajadusi, et noor leiaks endale sobiva kooli õpingute jätkamiseks või huvipakkuva töökoha.

Oleme juhtumid üksteise vahel ära jaganud piirkonniti ja valdkonniti. Nt kui on tegemist kooliga seotud juhtumiga, siis sageli  suunatakse see mulle. Lisaks on meil psühholoogi haridusega inimene, noorsootöö valdkonna inimene, füsioterapeudi taustaga inimene ning erikooli teemadega seotud inimene. Ehk kaetud on pea kõik valdkonnad, mis noori puudutavad.

Mis muudab sinu töö tähtsaks?

Noored satuvad meie programmi,  kui neil tekivad küsimused – kuidas ja kuhu edasi? Kui ma saan neile sellel teekonnal mingil moel toeks olla, et need järgnevad sammud viiksid õnnelikuma ja parema eluni, siis on see minu jaoks äärmiselt tähtis.

Mida pead noortega suhtlemisel  kõige olulisemaks?

Kõige olulisemaks pean kuulamisoskust. Oma töös olen märganud, et toetav kuulamine võib  lausa tervendavalt mõjuda, sest  noore jaoks on oluline, et teda mõistetakse ja aktsepteeritakse.

Mida sinu kogemus on seni näidanud, kuidas tekib selline olukord, et noor enam ei tööta või ei õpi?

Üheselt  on sellele küsimusele keeruline vastata, sest põhjuseid on mitmeid  ja iga noore puhul on need erinevad.

Küll aga oleme  oma meeskonnaga  tähele pannud, et palju on ebakindlust  ja ärevust, mis seab piiranguid kooli- ja tööelus. Võib juhtuda, et ärevus kasvab nii suureks, et ei lase kooli minna ja nii need tegemata tööd ja puudumised kuhjuvad. Sel juhul on oluline, et oleks keegi, kes vaatab kõike kõrvalise pilguga ja ütleb, et tegelikult sa jõuad, võtame ühe asja korraga. Vajadusel aitame ka kooliga suhelda.

Kust see ärevus noorte seas tekib?

Me kõik tunneme aeg-ajalt ärevust ja see on täiesti normaalne. Probleemid tekivad siis, kui ärevus kasvab liiga suureks ja hakkab segama igapäevast elu, näiteks koolis- või töölkäimist.

Kust see ärevus tuleb? Eks seda tekitavad ka ühiskonna ootused ja surve. Näiteks räägivad noored vanemate või kooli kõrgetest nõudmistest, millele on raske vastata. Kuid sageli on nii, et noor ei teagi, kust või millest tema ärevus on alguse saanud. Kui meie juurde satub mõni väga kõrge ärevusega noor, siis alati ei olegi kohe võimalik minna kooli või tööle. Pigem tuleb sel juhul  alustada kõigepealt psühholoogi vastuvõtust. 

Kuidas programmis töötamine on sinu väärtusi muutnud?

 Muutnud ei ole, aga mingid väärtused on veelgi tähtsamaks saanud.  Näiteks hästi oluline on inimlikkus ja et inimene ei kaoks süsteemi või egode kokkupõrke taha ära. Teiseks on oluline hea koostöö noore, vajadusel tema pere ja spetsialistide vahel. Kui see koostöö toimib, võib selle mõjul noore elus tohutult palju muutuda ja ikka paremuse suunas.  

Noorteprogramm “Hoog sisse” on Tallinna Haridusameti poolt koordineeritud teenus, mille peamiseks eesmärgiks on mittetöötavate või -õppivate 15-26aastaste noortega kontakti leidmine, selle hoidmine ning noorte aktiivsetesse tegevustesse kaasamine, mis toetaksid noore õpingute jätkamist või astumist tööellu.

Programm on noortele tasuta ning seda rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. 

Programmi töötajatega saab kontakti e-postiaadressil hoogsisse@tallinnlv.ee

Täpsemalt saab programmi tegevustega tutvuda: https://www.tallinn.ee/hoog-sisse 

Artikkel on valminud 2021. aastal.

Skip to content