Kaire kogemuslugu: Ära arva, tea! Mõtteid ettevõtlusest ja ettevõtlikusest

Kaire – naine, kelle CV-d lugedes tekib tahes tahtmata küsimus – kuidas on see võimalik? 36-aastane ettevõtja on teinud karjääri koolitaja, projektijuhi ja konsultandina, olnud seejuures JCI Estonia aasta parim koolitaja, nõunik ja president ning lisaks kõigele eelmainitule omab Kaire ka kondiitripabereid. Särava ja energiast pakatava inimesena on ta suuteline ühe nädala sisse mahutama tuuletaskute tegemise, koeraga treeninglaagrites osalemise ja rahvusvahelistel seminaridel käimisega. Pole kahtlustki, et tegu on ettevõtjaga. Teeme tutvust tegusa naise igapäevaga ja arutame ettevõtluse ning ettevõtluse teemal.

Sina ja ettevõtlus – kuidas leidsid tee selle juurde?

Ettevõtluspisiku sain isa käest, kes oli ise esialgu ühes tootmisüksuses juhataja, kuid lõi siis ka oma firma. Tal oli pidevalt asjatamist ja käike nii lähemale kui kaugemale – selline organiseerimine ja toimetamine inspireeris mind. Teadsin juba varakult, et tulevikus saab minust ärijuht. Hetkel ma ennast päris nii ei nimetaks, olen pigem vabakutseline.

Milline oli sinu esimene kokkupuude ettevõtlusega?

Ettevõtluseks saab nimetada asja, millega teenitakse raha. Minu esimeseks töökohaks oli kalmistu, kus käisin platse riisumas ja hooldamas, vahel ka raha eest matustel kella löömas. Kuna ema töötas surnuaias, käsin tal suviti abiks ja selline oligi minu nii-öelda ettevõtlus, millega alustasin 13-aastaselt.

…aga päris esimene töökoht?

Sellega on huvitav lugu. Oma esimesele tõelisele tööandjale hakkasin silma juba koolipingis – asusin õppima Mainori kõrgkooli ärijuhtimise erialale ning juba peale 1. kursust tehti mulle ettepanek asuda tööle turundusjuhi assistendina. Eks ma olin ka selline aktiivne ja kohusetundlik.

Tagantjärele mõeldes, kas selline ootamatu pakkumine oli kasulik?

Kindlasti. Näiteks sain hea vene keele kooli – juhiabina olin kohustatud võtma vastu kõik kõned ja paratamatult pidin nii mõnigi kord oma keeleoskused proovile panema. Mäletan ka hästi kooli suvepäevade korraldamist: minu õlul oli organiseerida täies mahus üritus, alates toitlustamisest, lõpetades kutsete väljasaatmiseni. Ma sain sellega suurepäraselt hakkama – tulemuseks oli seni suurima osalejate arvuga suvepäev. Poleks isegi arvanud, et olen nii paljuks suuteline – tuleb minna ja teha, et avastada oma võimed. Tänini kannan kaasas mõtet, mida ütles mulle üks kolleeg: kui tegeled ettevõtlusega, siis ära arva, tea – sihikindlus on elus edasiviiv jõud.

Miks oled jäänud ettevõtluse juurde? Kas palgatöölise elu pole mitte stabiilsem ja korrastatum?

Ettevõtlus ja FIE-na töötamine annavad mulle võimaluse olla iseenda aja peremees. Muidugi on olnud raskeid perioode, mil tahaks lihtsalt käed rüppe lasta ja alla anda, kuid oma aja planeerimise vabadus kaalub lõppude lõpuks kõik üles. See annab mulle võimalused reisida, avastada uusi paiku ja kohtuda uute ning huvitavate inimestega.

Oled olnud koolitaja, kuid hetkel nimetad end coachiks?

Ehk valgustaksid veidi, mis on selle võõrsõna taga?

Tegelesin pikalt koolitajana, kuid mingil hetkel see ammendas ennast. Koolitamine on vahva ja teen seda siiani, kuid tunduvalt vähem.  Nägin, kuidas koolitus võis inimesed hetkeks mõtlema panna teemade üle, millele rõhku panin, kuid tegelikkuses ei rakendanud nad antud teadmisi ja ei viinud saadud ideid ellu. Nii leidsingi tee coachinguni. Coaching erineb koolitamisest selle poolest, et mina kui koolitaja ei esitle kliendile enda arvates parimaid lahendusi, vaid läbi erinevate küsimuste küsimise aitan jõuda tal ise kõige parema lahenduseni. Teisisõnu, kasutades inimese enda potentsiaali, teadmisi ja oskusi, mis tal on, aitan jõuda soovitud eesmärgini.  Coachingu võti ongi õigete küsimuste küsimine, millega suunan inimese leidma iseenda seest motivatsiooni ja vastuseid. See on kordades tõhusam ja tulemuslik kui õpetamine ja nii-öelda õige teeotsa .

Tegeled ka noortega, kes tahavad alustada ettevõtlusega. Räägi põgusalt, mida sa neile pakud?

Ma ei paku otseselt midagi. Noored jõuavad minu juurde ise mõne kindla sooviga või on nende suunajateks õpetajad või noorsootöötajad. Küsin alati kliendilt, mida ta päriselt vajab ning lähtun sellest. Mul on vaid mõni üksik „valmiskoolitus“, mida käin koolides ja ettevõtetes esitamas. Üheks nendest on näiteks avaliku esinemise koolitus. Kui me räägime noortest ja ettevõtlusest, siis enesekindlus, esinemisjulgus ja oskus ennast müüa tulevad edasises elus ainult kasuks  – olgu selleks kandideerimine tööle või firma juhtimine. Väga nõutud on ka meeskonnatöö koolitus – kuidas jõuda koos ühise eesmärgini, arvestada erinevate isiksustega meeskonnas ning jäädes samal ajal oma ideedele kindlaks, olles samal ajal mõistev ja empaatiavõimeline kolleeg.

Ehk oskad sa puusalt mõne nõuande või soovituse anda,  kuidas meeskonnatöö sujuks ning esinemine õnnestuks?

Seda on raske paari lausega kokku võtta. Avaliku esinemise kordaminekuks on oluline harjutamine, harjutamine ja veel kord harjutamine – loe oma kõne ette sõpradele, vanematele, iseendale, peeglile. Põhjalik ettevalmistus tagab enesekindluse, mis on oluline hea esmamulje jätmisel. Muidugi lisandub siia ka kõne ülesehitus, arvestamine kuulajaskonnaga, kehahoiak…kuid need on juba nüansid.

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et eduka meeskonnatöö aluseks on usalduse loomine – sellele tuleb palju rõhku panna, et koos tegutsedes säiliks hea õhkkond ja ausad suhted. Oma kolleegide ja tiimikaaslaste vastu tuleb huvi tunda ja luua isiklik kontakt – nii sujub ka koostöö paremini.

Mida edasi? Millised on sinu plaanid lähitulevikuks?

Lähiaastatel näen ennast täiendamas ja oma teadmisi uuendamas. Täpsemalt plaanin hakata tegelema lisaks erivajadustega inimestega ja nende nõustamisega. Hetkel jääb mul oskustest ja kogemustest puudu, mistõttu tahan astuda eripedagoogika osakonna magistriõppesse, mis avaks mulle uued täiendavad uksed. Minu jaoks on elu pidev õppimine ja enese täiendamine koos huvitavate väljakutsete ja proovilepanekutega.

 


JCI (Junior Chamber International) on enam kui saja-aastase ajalooga rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad 18- kuni 40-aastased aktiivsed inimesed. Tegutsedes täna 117 maailma riigis ning ühendades enam kui 150 000 liiget, on JCI peamine ülesanne pakkuda arenguvõimalusi, mis julgustavad looma positiivseid muutusi. Eestis tegutseb JCI (Eesti Ettevõtlike Noorte Koda) alates aastast 1989 ning organisatsiooniga on igapäevaselt seotud üle 500 liidri, kes on juhid, ettevõtjad ja oma ala spetsialistid. Läbi aastate on meie fookuses olnud noorte sotsiaalse vastutustunde arendamine ja juhivõimete kujundamine, vabale ettevõtlusele kaasaaitamine, ettevõtluse eetika kujundamine, ühiskonna arengus toimuvate positiivset muutust loovate protsesside toetamine, liikmetevahelise läbikäimise korraldamine ja rahvusvaheliste suhete arendamine ning heategevuslik teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu ja elukeskkonna toetamine avalikes huvides. JCI moto on „Be Better“ ning siia tulevad inimesed, kes soovivad arengukiirendust, et saada paremaks juhiks, paremaks liidriks, paremaks ettevõtjaks, paremaks versiooniks iseendast.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus