fbpx

Kogemuslugu Ingridiga: “Olin enam kui kindel, et see projekt on minu üks ja ainus.”

Minu nimi on Ingrid Meerbach. Olen kahe aktiivse tütre ema, sotsiaaltöötaja, SPIN-programmi eluoskuste treener ja koordinaator Pärnu linnas. Minu pisik projektide vastu sai alguse 2019. aastal, kui esmakordselt kuulsin Erasmus+ ja Solidaarsuskorpuse programmidest ja nende pakutavatest võimalustest.

Olles endine riskinoor ja mõningal määral koolisüsteemis “maha maetud”, siis teadsin, mida saaksin ette võtta, et noori toetada. Mõeldud-tehtud. Olin loomas enda kodulinnas Pärnus noortealgatusprojekti “Siin, Sinu Jaoks”. Kõige naljakam on selle asja juures see, et mul puudus ka teadmine, et projektide nimed on tavapäraselt ühe sõnaga kirjeldatud, kuid jäin endale kindlaks. “Siin, Sinu Jaoks” oli suunatud Pärnu noortele ja selle raames oli soov panustada vägivallavastasesse võitlusesse ning turvaliste ja toetavate koolikeskkondade kujundamisse Pärnumaal.

Antud projekti põhifookus oli vägivalla ja sellega kaasnevate probleemide ennetus, õigeaegne märkamine ning abivõimaluste abivajajateni toomine. Selleks pakkusime koolitusvõimalusi noortele. Projektis toimus värbamine läbi koolide, kus noored said enne projekti käivitamist liituda. Küsimusele: “Miks just noorsaadikud?”- on lihtne vastus. Projekt sai toimida ainult inimeselt inimesele ja parim variant selleks oli noorelt noorele. Igakuiselt toimusid noori toetavad koolitused: söömishäiretest lähisuhtevägivallani. Seoses kõneka projekti loomisega, sai projekt ka koostööpartneriks Pärnu Noorte Vabaajakeskuse, kes toetasid projekti koolitusruumide ja vaimse olemasoluga.

“Siin, Sinu Jaoks” projekt õpetas mulle väga palju. Ma sain aru, kuivõrd oluline on märgata just neid, kes end ehk muidu esiplaanile ei too ning kuivõrd olulised on noortele teadmised ja oskus neid kasutada. Projekti tunnussõnad olid: märka, toeta, kuula, tunnusta, aita, suuna. Hilisema statistika raames, selgus, et noored tundsid end projektis osaledes olulisena, sest nad omandasid uusi teadmisi ja kuulusid kuhugi, kus tundsid end vajalikuna. Olen siiralt tänulik, et Solidaarsusprojektid selliseid võimalusi annavad.

Vaimselt oli minu jaoks projekti lõpp väga raske, kuna olin noortesse kiindunud. Nähes projekti olulisust, olin enam kui kindel, et see projekt on minu üks ja ainus.

2020. aastal asusin õppima Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiasse, kus projektiõpetuse raames pidime looma ühe projekti. Soovituslik oli see ka ellu viia, et kolmandal aastal saaks arvestuses selle “maha kanda”. Olin teadlik, et saaksin taaskord läbi Solidaarsuskorpuse võimaluste saan luua projekti, mis tasakesi oli “kuklas kajanud”.

Minu teine projekt on hetkel töös ja see kannab nime “VIIBE”. Toimunud on ka areng, sest projekti pealkiri on sel korral kirjeldatud vaid ühe ja tabava sõnaga. Projekti “Viibe” teemafookus on käemärgi vahendusel abivõimalusteni jõudmine. Projekti eesmärk on laiema nähtavuse suurendamine ühiskonnas, et abivajajad saaksid tulevikus ühe viipe abil anda mõista, et nad on ohus.

Juba loetud nädalatega olime jõudnud päris suure vaatajas/kuulajaskonnani. Samuti on tuntud projekti osas huvi ka riiklikul tasandil, kuid hetkeseisuga oleme kinni seaduste taga. Taaskord on inimeste huvi näidanud üles projekti olulisust meie ühiskonnas, eriti arvestades olukorda, kus ühiskond on seatud sundseisu ja lõhestumas. Viipamine on lahendus ohvrirolli sattunud inimesele, et anda võimalus märguanne sooritada hääletult.

Olen jõudnud enda projektidega arvamusele, et kui midagi väga tahta, siis on noortele loodud kõik võimalused nende realiseerimiseks, need tuleb lihtsalt üles leida. Projektide loomine on õpetanud mulle väga palju kohusetunnet, andnud enesekindlus ja teotahet, näidanud mulle, kui suure tähenduse annab ühiskonnale enda mõtete elluviimine.

Julgustaksin noori, kes ei ole siiani leidnud endas julgust või motivatsiooni enda projekte läbi viia. Olgu selleks hirm “põrumise” või rahastuse saamise taga. Proovige ja leiutage, kõik on võimalik, kui sa ise päriselt usud. Tänan südamest Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri nende võimaluste eest ja julget pealehakkamist nendele noortele, kes enda projekte lauasahtlis hoiavad.

Artikkel on varasemalt ilmunud Euroopa Noored kodulehel. Vaata originaali siit. Artikkel on avaldatud 2021. aastal.

Skip to content