“Kuigi öeldakse, et raha eest õnne ei saa, tuleb välja, et saab küll – juhul kui kasutada raha heategevuseks” – nii seisab Annetamistalgute kodulehel ning eks tõsi ta on. Heategevus on üks tõhusamaid – teravamaid – tööriistu, mis igal kodanikul enda soovitud ühiskonna loomiseks kasutada on. Samas on ta ka üks alahinnatumaid. Järgnevalt vaatame, mis asi see annetamine on ja kuidas seda ka ise praktiseerima hakata!
Mis on heategevus?
“Kodanikuühiskonna lühisõnastik” defineerib heategevust kui “annetuste tegemist või vabatahtlikku tegevust teiste inimeste heaolu parandamiseks”. Seega võib heategevuseks lugeda nii kerjusele mündi andmist, kirikusse vanade riiete viimist kui ka organiseeritud töötalgutel looduse koristamist. Heategevuse tõukejõuks ei ole omakasu, vaid tahe panustada endale olulisse valdkonda või teemasse. Samas on huvitav märkida, et teatud heategevust võib pidada juba filantroopiaks. Mis see on? Kõige laiemas tähenduses on filantroopia (või inimesearmastus) vabatahtlik tegevus üldiseks hüvanguks. Kitsamalt võib seda aga mõista kui heategevust, mis toimub süsteemselt – see tähendab, sellel võib olla kindel kava, määratud läbiviijad jms. Selliselt toimivad erinevad ühendused ja MTÜd, nt koduta loomade varjupaigad, Minu Unistuste päev jne.
On heategevusse panustamine üldse oluline?
Kas minu väike panus üldse muudaks midagi? Heategevuslik organisatsioon World Vision, kes Aafrikas vaesuses elavaid inimesi toetab, väidab, et annetamine ja heategevus pole kunagi varem olnud olulisemad, kui need on seda täna. Loomulikult on see ka seoses inimkonna pahupoolte üha laialdasema kajastatusega – ühesõnaga, me näeme, milles on probleem, nüüd oleks ka õige aeg tegutseda. Või nagu eestlastel tavaks öelda: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Oma rahaga tuleb aga vastutustundlikult ümber käia: anda see organisatsioonidele, kes on usaldusväärsed ja kasutavad oma ressursse tõhusalt. Aitame Sul ka sellised tegijad üles leida – seda artikli lõpupoolel.
Olulisus ühiskonnale
Vabatahtlik töö ja annetused aitavad maailmas igal aastal sadu tuhandeid inimesi nii kriisipiirkondades kui igapäevases elus. Kuid heategevuse eesmärk ei ole ainult nõrgemate aitamine, see tekitab ka silla erinevate sotsiaalsete gruppide vahel, parandab teineteisemõistmist ja demokraatiat.
Olulisus endale
Kuigi heategevuse eesmärk pole omakasu, on sel ometi mõju ka annetajale endale. Paljud uuringud kinnitavad, et vabatahtlikku tööd tegevad ning heategevusega tegelevad inimesed on õnnelikumad. Teistele hea tegemine või endale olulisse teemasse panustamine tekitab hea tunde.
Heategevusse panustamise viise:
“Ma armastan aidata” on Swedbanki loodud annetamiskeskkond, mis on kusjuures vanim omalaadne Eestis (2008. aastast). Keskkond koondab kontrollitud annetusorganisatsioone, mille seast on võimalik valida endale olulisim(ad) ja seda või neid turvaliselt toetada. Sobiva organisatsiooni leidmine on tehtud lihtsaks, kuna need on jaotatud suuremate alateemade järgi (lapsed, tervis, loomad ja loodushoid, haridus ja tugev ühiskond). Annetamiseks ei pea sugugi olema Swedbanki klient, kuna toetatud on kõik suuremad pangad.
Nähtamatud loomad on heategevusorganisatsioon, mis tegeleb Eesti farmiloomade elukvalideedi tõstmisega ja mõttetute piinade vastu võitlemisega. Eesmärk on liikuda loomasõbraliku ühiskonna poole. Organisatsiooni panustamiseks on kaks viisi: annetamine ja vabatahlikuks astumine.
Vabatahtlike värav on veebileht, mis koondab vabatahtliku töö kuulutusi ja viib seeläbi kokku organisatsioonid ja potentsiaalsed vabatahtlikud. Kui tahad panustada raha asemel aega, siis viska kuulutustele kindlasti pilk peale!
Annetamistalgud on ettevõtmine, mille raames võtavad ümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama. Seoses Annetamistalgutega on Vabaühenduste Liit pannud kokku annetustalgute kaardi, kust on võimalik leida heategevuslikke ettevõtmisi nii kodukandist kui ka üle kogu Eesti. Südamekestele vajutades saad lugeda lisainfot valitud talgu olemuse ja sellele annetamise kohta. Kaardi leiad siit.
Annetamistalgutest saad rohkem lugeda siit.
Heategevus on sama vana kui ühiskond ise. See hõlmab nii rahalist annetust kui vabatahtlikku tööd, mis mõlemad on väga tänuväärsed. Nagu öeldakse, iga panus on oluline ning jagajale ei pea tingimata jääma vaid näpud. Nimelt on heategevusel tegelikkuses suurem mõju kui esmapilgul tundub, lisaks organisatsioonile, mida toetatakse, saab kasu ka ühiskond laiemalt ja annetaja ise.
Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Jakob Mürk.
