fbpx

Kogemuslugu Heleriniga: teekond noorsootöötajaks

Noorteinfoportaalis Teeviit on novembris kuuteemaks juba mitmendat aastat “Minu noorsootöö võimalused” ning sellel aastal on meile oma loo kirjutanud Teeviit vabatahtlik Helerin Leemets teekonnast noorsootöötajaks.

Ma olen Helerin ja praegusel hetkel olen nii üliõpilane kui ka noorsootöötaja. Õpin viimast aastat Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kogukonnahariduse ja huvitegevuse erialal. Samal ajal töötan Rõuge Noortekeskuses noorsootöötajana. Kuna minu õpingud keskenduvad ka suuresti noorsootööle, siis on see minu jaoks hea kooslus.

Kuidas sai sinust noorsootöötaja? Milline on olnud sinu teekond?

Paberite järgi ma tegelikult veel noorsootöötaja polegi, aga minu teekond noorsootöötajana sai alguse umbes seitse aastat tagasi. Hakkasin aktiivsemalt korraldama koolis sündmusi teistele noortele ning lõin kaasa erinevates tegevustest nii vabatahtlikuna kui fotograafina. Sealt edasi tekkis mul soov ja tahe aidata neid noori, kes mingil viisil abi vajasid.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustasin 2018. aastal õppimist Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kogukonnahariduse ja huvitegevuse erialal. Antud eriala keskendub noortega töötamisele nii koolis kui ka kogukonnas. Sel sügisel avanes mul võimalus tulla tööle Rõuge Noortekeskusesse noorsootöötajaks. Minu jaoks on see oluline, sest olles õppinud kolm aastat teooriat, tunnen, et õpitut on vaja rakendada ka päris elus ning see on mulle hetkel väga heaks võimaluseks.

Kas oled tahtnud alati saada noorsootöötajaks?

Noorsootöötajaks saamine oli üks mu viimaseid valikuid. Algklassides tahtsin saada müüjaks või juuksuriks. Põhikooli alguses huvitas mind dekoraator-stilisti amet. Põhikooli lõpu poole kui mind hakkas huvitama töö noortega, mõtlesin minna õppima lapsehoidjaks, lasteaiakasvatajaks või sotsiaaltöötajaks. Gümnaasiumi viimases klassis jõudsin ootamatult teadmiseni, et soovin õppida noorsootööd. Eestis on võimalik noorsootööd õppida kolmes linnas ja minu valik oli Viljandi, sest see on väike linn ning piisavalt kodu lähedal.

Millised olid sinu hirmud noorsootöötajana alustades?

Minu suurim hirm on noorsootöö puhul olnud see, et ma ei oska keerulistes olukordades õigesti käituda. Esimene kuu noortekeskuses on mulle õpetanud seda, et alati ei saagi kõigeks valmis olla. Siinkohal on oluline silmas pidada seda, et töö käigus saadud kogemused õpetavad noorsootöötajat erinevates olukordades toime tulema. Alguses ebaõnnestunud sõnavõtud või olukorra lahendused tuleb enda jaoks lahti analüüsida ning nii selgub mis toimib ja mis ei toimi.

Millised on väljakutsed noortega tegeledes?

Alustavale noorsootöötajale on minu arvates üks suur väljakutse see, kuidas noortega leida ja luua usalduslik kontakt. Kontakti loomine on ülioluline ja sellest sõltub, kui palju saab noorsootöötaja infot noore ning ka noorte elus toimuva kohta.

Teiseks väljakutseks praegusel ajal on nutisõltuvus, sealhulgas ka arvutid. Kurb on näha, kuidas see võtab väga suure osa nende ajast ning sealjuures kahjustab silmi. Oma töös proovin võimalikult palju pöörata noorte tähelepanu sellele, kuidas ekraanid kahjustavad nende tervist ning mõjutavad erinevaid suhteid.

Miks sulle see töö meeldib? Mis paneb silma särama?

Mõnes mõttes on noorsootöö väga lai ala, millel on palju erinevaid väljundeid. See annab mulle võimalusi end proovile panna ja mugavustsoonist välja tulla. Loova inimesena vajan tööd mis võimaldab korraldada, meisterdada, nuputada, mängida, lahendada olukordi jne ning noorsootöö pakub mulle kõike seda.

Milline on noorsootöötaja roll noore elus?

Ma olen enam kui kindel, et noorsootöötajad ja noored näevad seda rolli erinevalt. Noorena oli minu jaoks noorsootöötaja roll see, et ma saan käia noortekeskuses ning seal on keegi, kes hoiab asjadel silma peal ning on hea vestluskaaslane.

Noorsootöötajana pean aga tõdema, et see roll on hoopis suurem ja tähtsam kui võib tunduda. Oma töös tegelen igapäevaselt noorte heaolu kaardistamisega. Peamiselt käib see vestluste kaudu, kus uurin igapäevaste asjade ja tegevuste kohta ning selle käigus saan aru, kas kõik on korras või peaks mingisuguse teemaga rohkem tegelema. Mulle tundub, et see on selline asi, mis vajab pidevat tähelepanu, veendumaks, et kõik on hästi.

Tooksin välja ka vestluskaaslase rolli ehk noorsootöötaja on võrdväärne partner, kellega saab rääkida kõikidel teemadel – murdest rõõmudeni. Tahan olla noorte jaoks olemas, arutleda erinevatel teemadel ning vajadusel aidata otsida usaldusväärset infot.

Kuidas sina enda aega planeerid? Millised on sinu nipid?

Oma ajaplaneerimist olen õppinud aastaid. Kõige paremini tuli välja see gümnaasiumis ning ülikooli esimesel kolmel aastal. Mida rohkem kohustusi lisandub, seda raskem on aega planeerida, sest tasakaal on justkui kadunud ent see tuleb ajaga tagasi.

Praegusel hetkel otsin seda aja tasakaalu ülikooli, töö ja Teeviida vabatahtlikuks olemise vahel. Mind aitavad tegelikult lihtsad tegevused. Minu jaoks kõige olulisem on kohustuste tähtsuse järjekorda panemine ning selle põhjal nädala või päevakavade koostamine. Kirjutan enda jaoks üles, millised tööd või tegevused tuleb kas järgneva nädala või päeva jooksul ära teha. Mulle meeldib neid hiljem maha kriipsutada, nii näen, kui palju olen edenenud oma töödega.

Kõige suuremaks nipiks pean seda, et tuleb hästi järele mõelda, kui palju asju sa tegelikult jõuad ära teha. Oluline oskus on „ei“ ütlemine ja see aitab ka läbipõlemist vältida.

Kuidas hoiad sina enda vaimset tervist? Millised on nipid?

Vaimse tervise hoidmine algab minu jaoks tegelikult just aja planeerimisest. Kui mul on kõik asjad järje peal, siis ei teki ka stressi. Oluline on veel tegelemine oma hobidega, minu puhul on nendeks: lugemine, ristsõnade lahendamine, käsitöö, pusled ja jalutamine looduses.

Alahinnata ei tasu ka suhete mõju vaimsele tervisele. Probleemid ja konfliktid tuleks lahendada esimesel võimalusel ja mõlemale osapoolele sobivalt, et ei jääks negatiivseid tundeid õhku.

Kas soovid veel midagi lisada?

Noorsootöötajana tahan noori julgustada rääkima oma muredest ja rõõmudest.

Noorena soovin noorsootöötajatele öelda aitäh selle eest, et nad teevad oma tööd südamega!

Küsis Maris Praats ning toimetas Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 2021. aastal.

Skip to content