fbpx

Enesehinnangust ning selle mõjudest meie igapäevaelus

Enesehinnang seab paika selle, mis on inimese arvamus iseendast ning kuidas ta end väärtustab. Terve eluea jooksul mõjutavad erinevad aspektid inimese enesehinnangut, näiteks avaldavad mõju lapsepõlves toimunu, ühiskond me ümber, meedia, lähedased inimesed jne.  Enesehinnang määrab tihti ära selle, milliseid eesmärke ning prioriteete me endale seame, mis omakorda kallutab igapäevaseid otsuseid ja kriitilist mõtlemist.

Enesehinnangut  võib suures pildis jagada kaheks: tervislik ning ebatervislik. Tervislik enesehinnang on hea ning annab inimesele julgust katsetada ja viia oma eesmärke täide ning tagab parema toimetuleku keeruliste või väljakutseid täis olukordade puhul. Ebatervislik enesehinnang jaguneb jällegi omakorda kaheks: liiga kõrge ja liiga madal enesehinnang. Liiga kõrge enesehinnang võib mõjutada negatiivselt sotsiaalset elu, sest liigsed eneseimetlejad kipuvad teisi inimesi enda kõrval ära kasutama või neid maha tegema, kuid sellised inimsuhted ei ole pikad ning tekitavad vaid probleeme mõlemale osapoolele. Samuti liiga madal enesehinnang mõjub inimesele laastavalt, sest see jätab jälje pea kõigis eluvaldkondades ning seda just negatiivsel toonil. 

Mida teha, kui enesehinnang on liiga madal?

Enesehinnangu muutmine on võimalik, kuid see on aeganõudev protsess, mis vajab tahtejõudu ja sisemist motivatsiooni. Kindel on see, et tegutsema tuleb hakata kohe, sest negatiivsed mõtted ei vii meid oma seatud eesmärkideni. Berni Ülikooli uuringu kohaselt, on inimeste enesehinnang kõige kõrgem alles kuuekümnendates eluaastates ning just noored on need, kes vaevlevad madala enesehinnangu käes. Kuidas võimendada juba noorelt arvamust iseendast ja enda väärtusest?  

Keskendu arengule, mitte täiuslikule lõpptulemusele

Teada on see, et keegi ei ole kunagi olnud täiuslik ning ilmselt ei ole ka tulevikus. Täiuslikkus on välja mõeldud seisund, kuhu poole tuleb pürgida, kuid seejuures tuleb meeles pidada, et kohale pole võimalik jõuda. Alati tuleb endast anda maksimum ning saada kogemusest õppetund ja juba järgneval korral olla parem eelmisest endast. Kui oodata seda õiget aega, et täita oma eesmärki perfektselt, kipub asi sootuks tegemata jääma. Ning kui sa kunagi isegi ei alusta, ei saa sa kunagi ka tagasisidet, mille põhjal areneda. Seepärast on enda parim tehtud töö parem, kui täiuslikkus, sest muidu kaob võimalus areneda.   

Hoolitse iseenda eest

Väga oluline on end hästi kohelda. See hõlmab nii positiivse sisedialoogi pidamist kui ka väliselt enda eest hoolitsemist. Kiire elutempo korral tuleb vahetevahel aeg maha võtta, et teha sporti, süüa tervislikku toitu ning veeta aega just nende inimestega, kes tekitavad head tunnet ega survesta sind. See kõik on oluline, et hoida endas tunnet, et just sina oled tähtis ning väärt parimat.

Pane tähele, mis langetab enesehinnangut

Sageli langetavad enesehinnangut kindlad ja korduvad olukorrad, inimesed või teatud tulemused. Fikseeri enese mõtlemisvead ja õpi neid aspekte tundma, et suudaksid järgmisel korral neid ennetavalt ära tunda ja vältida madala enesehinnangu vallandumist. Vaatle seda põhjust erineva nurga alt ja proovi selgusele jõuda, miks sul just selline reaktsioon tekib. 

Enesehinnangu tervislikuna hoidmine võib mõnele inimesele osutuda väljakutsuvaks, kuid on ka inimesi, kelle jaoks on see pealtnäha väga lihtne ja loomulik. Hea enesehinnang on kindlate käitumismustrite ja positiivse mõtlemise tulemus ning on täielikult meie endi vastutada. 

Kasutatud allikad: https://peaasi.ee/enesehinnang/ 

https://psycnet.apa.org/fulltext/2018-33338-001.html#s15 

https://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html 

Artikli koostas Britt-Lauren Oltsmann

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus