Vaimne tervis – see on meie mõtted, tunded ning kuidas me end ümbritseva maailmaga suhestame, mistõttu on väga oluline oma vaimset tervist hoida ja ära tunda, kui midagi on halvasti.
Vaimne tervis ja selle heaolu mõjutab otseselt toimetulekut igapäeva eluga ehk kuidas me suudame õppida, tööl käia, oma lähedaste ja sõpradega suhelda jne. Järgnevalt toome välja enamlevinud vaimse tervise mured. Juhul kui Sa ise tunned, et vajad abi või näed sõpra hädas, siis SIIT leiad vajalikud kontaktid!
Depressioon
Üks tavalisemaid vaimse tervise raskusi on depressioon, mis ei ole lihtsalt halb tuju, vaid vähemalt kaks-kolm nädalat kestnud negatiivsete mõtete-tunnete nõiaring.
Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet.
Depressiooni nõiaringi sattunud inimene on üsna passiivne ja ta tõepoolest ei taha ega suuda nii palju kui varem. Ta hoidub positiivsetest sotsiaalsetest kontaktidest ja tõenäoliselt liigub vähem. Tõsise depressiooniseisundi korral ei saa noor vajalikku energiat ei toidust ega ka unest. Tema tegutsemisvõimekus on pöördvõrdelises suhtes enesehinnanguga: kui ta teeb vähem, siis ei saa ta ka tunnustust ei iseendalt ega teistelt. Lihtsalt olemise eest ju end ega teisi ei kiida. Seetõttu on depressioonis inimese enesehinnang alanenud ja vajab turgutust.
- Selleks, et hinnata, kas sul võib olla depressioon, vaata SIIA.
- Nippe, kuidas oma lähedase või sõbra depressiooni ära tunda, leiad SIIT.
Loe pikemalt, kuidas ära tunda depressiooni Teeviit artiklit “Depressioon – mis see on ja kuidas seda ära tunda?” ning kuidas ennetada depressiooni artiklist “Vaimse tervise hoidmine: depressiooni ennetamine“.
Vaata ka Peaasi materjale – #filtritaga
Ärevus ja ärevushäire
Ärevuse tunne võib olla väga erinev ja avalduda mitmel viisi. Näiteks kripeldustunne kõhus, pinge mõnes kehaosas või peas, iiveldustunne, südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm. Ärevus on meie keha reaktsioon nii reaalse ohu kui ka meie jaoks oluliste sündmuste korral.
Ärevus võib seostuda erinevate olukordadega, näiteks tervisega, tugevate ärevushoogudega, mõne olendi või tegevusega, näiteks koerte või esinemisega. Vahel on ärevus ka n-ö vabalt lainetav seisund, kui mure või hirm võib seostuda ükskõik millise ohtlikune näiva asjaoluga.
Ärevusest saab aga ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima. Näiteks, kui inimene ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima – ärevust võivad tekitada ju ka kasvõi koolis või tööl käimine või isegi söömine.
Loe pikemalt ärevusest ja ärevushäirest Teeviit artiklit “Ärevuse tunne võib hakata segama igapäevaelu“
Enesevigastamine
Enesevigastamine on see kui inimene endale tahtlikult põhjustab füüsilist valu, näiteks lõikab oma nahka, kõrvetab ennast, lööb või torkab ennast jne. Tihti tunnevad inimesed seeläbi leevendust oma muredele, negatiivsetele emotsioonidele ja psühholoogilisele valule. Enesevigastamine ei ole kindlasti enesetapukatse, vaid pigem sõltuvuskäitumine.
Loe rohkem enesevigastamise ja selle põhjuste kohta Peaasi.ee artiklist või Virtuaalkliiniku artiklist “Miks noor ennast lõigub?“.
Söömishäired
Söömishäire puhul kasutatakse toitu muul eesmärgil kui energia saamiseks ja kõhu täitmiseks. Toit võib võtta sinu elu üle täieliku kontrolli, näiteks sul ei ole võimalik lõpetada söömist või kõht pole ühtäkki enam üldse tühi. Söömishäiretest, mis esinevad kõige sagedamini noorte seas, saab välja tuua anoreksia ja buliimia.
Loe rohkem Teeviit artiklist “Ära lase söömishäirel võtta oma elu üle kontrolli” või Peaasi.ee kodulehelt.
SIIN saad testida oma söömiskäitumist.
Kui sul on mure, räägi kellelegi, keda usaldad.
Nõu saab küsida Lasteabi telefonilt 116 111, koolipsühholoogide tugiliinilt 1226 ja peaasi.ee noorte nõustamisest.
Allikas: Peaasi.ee
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Kaie Pranno.
