Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab.
E-sigarettides kasutatakse nii nikotiiniga kui ka nikotiinita vedelikke, mis on mitmekesise koostisega keemilised segud. E-vedelike kuumutamisel tekkinud aerosool võib sisaldada mürgiseid aineid (nagu karbonüülühendid ja raskmetallid), aga ka kantserogeene (nagu formaldehüüd, atseetaldehüüd jt).
E-sigarettide ja nende vedelike mitmekesisus ja nikotiini sisaldus (kangus) erineb tootjati. E-sigarette on mitmel kujul ja mitmes suuruses. Need võivad välja näha nagu traditsioonilised sigaretid või igapäevased esemed, nagu USB-pulgad või isegi pastakad. Selleks, et tõsta huvi nende toodete vastu, on e-sigareti vedelikesse segatud erinevaid maitsestajaid. Mõnikord on e-sigaretil märge, et see ei sisalda nikotiini, aga tegelikult sisaldab.
Mida E- sigaret sisaldab?
Sageli on e-sigareti vedelikele lisatud lõhna- ja maitseaineid (nt mentool, kirss, tsitruselised, kohv, kaneel, šokolaad), et peita nikotiini halba maitset ning harjutada kasutajat vastiku maitsega. Uuringud kinnitavad, et lastele ja noortele on maitsestatud e-vedelikud oluliselt atraktiivsemad kui maitsestamata vedelikud. Mida vanem on kasutaja, seda ebaolulisem on tema jaoks e-vedeliku maitse. Seni tehtud uuringutest e-sigaretiga kaasnevate tervisemõjude kohta on leitud, et kõige suurem mõju on just lõhna- ja maitseainete sissehingamisel. E-sigareti maitsesegud võivad kahjustada inimese veresoontes paiknevaid rakke ja südame tööd
NB! Eestis ei tohi e-sigareti nikotiiniga ega nikotiinita vedelik sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn.
E-sigaret on tubakaga sarnaselt kasutatav tervist kahjustav toode.
E-sigareti kasutamist hakati nimetama veipimiseks (ingl k vape), et tekitada tarvitajas tunne, nagu polekski tegu suitsetamisega. Tegelikult reageerib inimese organism e-sigaretile üsna samamoodi kui tavalisele sigaretile. E-sigareti kasutajad ehk veipijad tarbivad enesele märkamatult märksa enam nikotiini, sest kui sigaret saab otsa mõne minutiga, siis e-sigaret kestab kaua ja tekib oht tarvitada endalegi märkamatult järjest väga suuri koguseid. Võrdluseks: ühes sigaretis on max 1 mg nikotiini ja ühes ml e-sigareti vedelikus on max 20 mg nikotiini.
NB! Ühe 2ml e-sigareti vedeliku tarvitamine võrdub 2 paki ehk 40 tavasigareti suitsetamisega.
E-sigaret klassifitseerub tubakaseaduse järgi tubakatootega seonduvaks tooteks.
- E-sigareti suitsetamine on keelatud samades kohtades kus tavasigareti suitsetamine, sh söögikohtades, kauplustes, teenindusasutustes, tootmis- ja laoruumides ning koolides ja nende territooriumil.
- Eestis on e-sigarettide omamine, müük ja tarvitamine alaealiste seas keelatud.
E-sigareti teema puhul on huvid mängus mitmel osapoolel ja seetõttu peaks selle seadme kohta levivasse infosse suhtuma kriitiliselt. Tubakatootjad ja müüjad kasutavad oma seisukohtade kaitsmiseks nii demagoogiat kui ka puudulikult korraldatud uuringuid.
E-sigareti mõju tervisele
Sarnaselt tavasigaretiga sisaldab e-sigaret tervisele ohtlikke aineid ja selle tarvitamine võib samuti erinevaid haigusi põhjustada. Nikotiini sisaldavad e-sigareti vedelikud ei ole kindlasti tervisele ohutud, kuna nikotiin on ohtlik närvimürk, mis tekitab sõltuvust.
Katsed inimrakkudega on korduvalt näidanud, et e-sigaret käivitab rakutasandil samu protsesse kui tavaline sigaret. Neid me ise vahetult ei taju, kuid just rakutasandi protsessidel on oluline roll haiguste kujunemises. Pikaajaliselt kujunevate haiguste kohta on meil täna vähe infot, küll aga on andmed olemas haigusseisundite kohta, mis tekivad lühiajalise tarvitamise tulemusena.
Vaata ka Maailma Terviseorganisatsiooni videot “E-sigaretid: mis need on ja miks me neist räägime?”
