Noorteinfoportaali Teeviit augustikuu teemaks on minu elu, milles keskendume iseseisva elu, õppimise ja karjääri teemadele. Käesolev intervjuu on tehtud Brigita Massiga.
Minu nimi on Brigita, olen 23-aastane ning lõpetasin 2021 jaanuar Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuse astme Rakendusliku majandusteaduse erialal. Hetkel töötan Aktsiaselts BDO Eestis auditi projektijuhina ning sügisest alustan TalTechis magistriõpinguid Majandusanalüüsi erialal. Vabal ajal liigun palju ning igal võimalusel kaasan end endiselt ka tudengiaktivismi.
Miks otsustasid õppima minna just seda eriala?
Kui olin selgeks mõelnud, et eelistan just majandust, sest mulle meeldivad numbrid ning investeerimine, jäi minu valik kahe Tallinna Tehnikaülikooli eriala vahel – rakenduslik majandusteadus ja ärindus. Eelistasin rakenduslikku majandusteadust, sest ennast analüüsides mõistsin, et mulle sobib paremini õppida kitsamat eriala ja teha seda süvitsi.
Tegeliku kinnituse oma eriala sobivusest sain teisel õppeaastal, kui hakkasin kokku puutuma eriala spetsiifiliste ainetega nagu rahandus ja ökonomeetria. Mõistsin kiirelt, et õpin enda jaoks väga õiget asja. Seetõttu ei tasu esimesel aastal liiga muretseda, kas ülikooli elu on ikka see, mida ollakse soovinud.
Kas ülikooli oli raske sisse saada? Kas sul oli ka varuvariante?
Ülikooli valiku protsess oli minu jaoks ehk mõnevõrra tavapäratum, sest õppisin Tallinna Muusikakeskkoolis ning valmistusin kõik 4 aastast edasi õppimiseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Usun, et olen hea näide tudengist, kes ei asunud ülikooli õppima medalisti ning parimate lõpueksami tulemustega, kuid kellel oli sihikindlust oma eesmärkide jaoks pingutada. Soovitan alati lähtuda enda sisetundest, mitte kellegi teise soovitustest.
Et minu otsus muusikat mitte edasi õppida tuli üpris keskkooli lõpus (lausa 3 kuud enne lõpetamist), lähenesin olukorrale ratsionaalselt ja mõtlesin, mis on minu tugevad küljed. Samuti võtsin arvesse, et minu kodulinnaks on saanud Tallinn ning soovin siia jääda. Minu plaaniks A jäi TalTechi majandusteaduskond ning plaan B oli TLÜ ja õigusteadus. Uskusin ja usun siiani, et isegi kui mulle poleks majandus/õigusteadus erialana sobinud, siis need teadmised oleks mind elus igal juhul edasi aidanud. Äreva noorena, kes elus suuri muutusi tegemas, tundsin, et pean oma valikute osas kuidagimoodi riske maandama.
Millisena kujutasid ette tudengielu ning kas see vastas ootustele? Millised müüdid sooviksid ümber lükata seoses ülikoolis õppimisega?
Minu sõprusringkonnas oli mitmeid TTÜ (nüüd TalTech) vilistlasi, kes omal ajal tudengiaktivistina tegutsesid, kuid kõige enam sain inspiratsiooni oma vanemalt vennalt. Nimelt on minu vend alati olnud sõnaaher ning väga orienteeritud õppetööle, ometigi alustas ta juba esimesel ülikooli aastal tööd TalTech Robotiklubi esimehena ning kinnitas mulle, et aktivism on just see, mis teeb ülikooli kogemusest selle „õige“ kogemuse.
Rohkem motivatsiooni ma ei vajanud ning alustasin ka ise juba esimesel semestril aktivistina, kui minust sai TalTech Majandusteaduskonna Üliõpilaskogu juhatuse liige haridusvaldkonnas.
On raske sõnadesse panna kui palju on mulle andnud tudengielu ning aktivism ülikoolis. Tegevus haridusvaldkonnas sidus mind uskumatult armsate inimestega ja andis mulle võimaluse juba bakalaureuseõppes oma karjääri arendada.
Kõige suuremaks müüdiks, mida enne õppimist tunnetasin on, et ülikool on nii-öelda ainult „raamatu tarkadele“. See ei saaks veel kaugemal tõest olla.
Millised on sinu õppimise nipid ülikoolis?
- Kindlasti liitu vähemalt oma teaduskonna üliõpilaskogu või muu organisatsiooniga, see aitab leida sarnaselt mõtlevaid inimesi, kellega koos erinevaid ülesandeid lahendada ning eksamiteks valmistuda.
- Käi alati nii palju kui võimalik kohal (jah, ka loengutes). Kodust õppimine võib olla mugavam, kuid nii jääb ka paljudest kogemustest ilma ning informatsioon jõuab igal juhul viitega.
Kuidas alustasid sina enda iseseisvat elu? Millised olid suurimad raskused? Millised nipid aitasid sind edasi?
Mina alustasin oma isiklikku elu juba keskkoolis, mil kolisin Pärnumaalt Tallinnasse. Suurimaks raskuseks oli siis asjaolu, et minult eeldati kohe väga täiskasvanulikku käitumist ning enda elu planeerimist (kolisin elama kooli ühiselamusse ning koju iganädalaselt enam ei jõudnud). See kõik võtab aga loomulikult päris palju aega!
Aitavad edasi samad punktid, mida mainisin ka eelmise küsimuse juures. Eelkõige sarnaselt mõtlevad sõbrad, kellega on hea omavaheline mõistmine ning kahesuunaline toetus.
Mida tahaksid soovitada noorele, kes alustab sügisest ülikooli/ gümnaasiumi õpinguid?
Soovitan olla avatud uutele võimalustele ning inimestele, isegi kui on natuke hirmus. Kindlasti tuleb keskenduda õppimisele, kuid uued hobid ja lisategevused nii gümnaasiumis kui ülikoolis annavad väga palju lisandväärtust nii töös kui eraelus!
Küsisi Maris Praats ning toimetas Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla.
Artikkel on avaldatud aastal 2021
