Ärevuse tunne võib hakata segama igapäevaelu

Mis on ärevus ja mis on ärevushäired? Millal saab ärevusest ärevushäire? Millised ärevushäired on olemas? – Nendele küsimustele leiad vastused sellest artiklist.


ÄREVUS


Ärevus on meie keha reaktsioon nii reaalse ohu kui ka meie jaoks oluliste sündmuste korral. Ärevus on nagu seesmine häiresüsteem. Ta valmistab meid ohuks ette ja aitab meie kehal valmistuda ohuga toimetulekuks. Näiteks võimaldab ärevus hüpata meil kiirendava autol eest ära ning aitab meil end kokku võtta ja anda endast parim eksamiteks õppides. Ärevus on midagi sellist, mida kogevad kõik inimesed. Ärevust mitte tundvaid inimesi ei ole olemas!

Kui ma olen ärev, siis mis minuga toimub?

Ärevus mõjutab meie mõtteid, keha ja käitumist. Tõelise ohuga silmitsi seistes on Su mõtted murelikud. Su keha valmistub Sind ohu korral aitama. Ja see võimaldab Sul ohu eest kas põgeneda või valmistuda sellega võitlema. Seega ärevus kaitseb Sind. Ärevus on miski, mille abil oleme me suutnud liigina püsima jääda. Ärevuseta oleksime juba ammu väljasurnud.

Mis minuga veel toimub sel ajal kui ma olen ärev?

Ärevus mõjutab meie mõtteid, keha ja käitumist. Kujuta ette, et jalutad väljas ja äkki hakkab suur koer teisel pool aeda haukuma. Sulle kargavad pähe mõtted nagu: “Mis siis, kui ta pääseb üle aia ja ründab mind?!” Ka su keha reageerib (silmapupillid laienevad, süda taob kiiremini, lihased tõmbuvad pingule). Võimalik, et võpatad, kiirendad sammu või hoopis tardud paigale.

Ärevuse korral kasutatakse sageli väljendit “fight-flight-freeze” (põgene ja/või võitle reaktsioon). Mis see on?

See on automaatne reaktsioon, mis aitab Sul ohuga toime tulla. Näiteks kui tunned, et Sind rünnatakse, võid päris kärmelt reageerida ja vastu rünnata. Kui aga näiteks on tegemist seltskonnaüritusega, kus on võõrad inimesed ja Sul on seetõttu ebamugav, võib Sul tekkida soov neid inimesi vältida (üldse sinna üritusele mitte minna). Mõnikord võid ohu korral aga ka hoopis tarduda ja loota, sind ei panda tähele. Võib juhtuda, et näiteks kui õpetaja esitab mõne küsimuse, läheb su pea hoopis tühjaks. See “põgene ja võitle reaktsioon” on tegelikult päris äge. See on looduse poolt antud lisavõime, mida saad enda kaitsmiseks rakendada.


ÄREVUSHÄIRED


Ärevuse tunne võib olla väga erinev ja avalduda mitmel viisi. Näiteks kripeldustunne kõhus, pinge mõnes kehaosas või peas, iiveldustunne, südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm.

Ärevusest saab aga ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima. Näiteks, kui inimene ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima – ärevust võivad tekitada ju ka kasvõi koolis või tööl käimine või isegi söömine.

Kuigi me ilmselt ei pane seda enda ümber tähele, siis uuringute põhjal kannatavad elu jooksul ärevushäirete all koguni 10–28 protsenti inimestest.

Milliseid ärevushäireid esineb?

  • Üldistunud ärevushäire. Üldistunud ärevushäireks võib nimetada inimese seisundit siis, kui ta on pidevalt ärevil, muretseb ühe või mitme olulise eluvaldkonna pärast, näiteks raha, perekond, tööasjad, kool, tervis.
  • Paanikahäire. Selle ärevushäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi, hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas ja muid sümptomeid.
  • Sotsiaalfoobia. Mõningane ärevus olukordades, kus peab esinema või teiste teravdatud tähelepanu alla sattuma, on üsna tavaline. Sotsiaalfoobia võib aga välja näha ka selline, et inimene kardab üldse enamikku suhtlemist nõudvaid olukordi, sh vestluse alustamist ja pidudel käimist.
  • Terviseärevus. Terviseärevuse korral jälgitakse väga hoolsalt oma keha toimimist. Teinekord lisab muretsemisele hoogu netist saadav teave erinevate haiguste kohta.
  • Post-traumaatiline stressihäire. Haigus tekib seoses läbielatud traumaga, sagedamini juhul, kui trauma on juhtunud inimese endaga, kuid ka mõne lähedasega juhtunud või juhuslikult pealt nähtud traumeeriva sündmuse tagajärjel.
  • Obsessiiv-kompulsiivne häire ehk sundmõtted. Sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis oma olemuselt ei olegi antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe.

Ärevushäirete kohta saad rohkem lugeda siit. Selleks, et leida üles oma ärev osa, vaata siia.

Koostatud Peaasi allika põhjal


Sa ei pea olema murega üksinda! Räägi oma murest inimesele, kes saab sind aidata (nt lapsevanem) või pöördu perearsti või Peaasi.ee lehel nõustajate poole.

Kontaktid erakorralise abi saamiseks ja nõu küsimiseks:

  • Emotsionaalse toe telefon: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19-07)
  • Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
  • Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
  • Lasteabi: 116111 (24h)

Kui kahtlustad ohtu elule või tervisele või oled kogenud vägivalda, helista 112. Kui vaja, suunatakse sealt antud olukorras sobiva abini.

Loe veel sarnasel teemal: