fbpx

Ära toida trolli

27.02.2022
Liis Enson, noorteinfo peaekspert

Trollimisega on vast igaüks kokku puutunud. Enamasti sa lihtsalt tunned selle ära. Tõenäoliselt on mõnigi lugeja ka ise trolli rollis olnud, stiilis „Ma trollisin oma sõpru”. Olukorras, kus me räägime Ukraina sõja tõttu taas Kremli trollidest nii Facebookis kui ka TikTokis, tasub korraks selgemalt mõelda.

Mõni ütleks igasuguse ebameeldiva käitumise kohta trollimine. Keegi sõimleb kommentaarides – troll. Kuid kui kõik nõme oleks trollimine, kaotaks see sõna tähenduse. Trollimine võib olla süütu ja sõbralik, aga see võib olla ka koordineeritud terror. Kõikidel juhtudel on eduka trollimise korral inimeste tavapärane suhtlus ja tegutsemine häiritud.

Hariliku üksiku netitrolli eesmärk on ennast ohvrite arvelt lõbustada, neid lolliks tehes, provotseerides. Kõige klassikalisem troll teeskleb heauskset ja siirast kasutajat, kes esitab näiteks mingi pealtnäha süütu küsimuse, mis on aga hoolikalt sõnastatud vaidlust ja tüli tekitama. See on omamoodi sõna-süütepomm, mille troll gruppi või kanalisse viskab. Kui teised kasutajad sellest tuld võtavad, siis saab troll naerda nende „rumaluse” üle, et nad tema provokatsiooni õnge läksid. Kas ta ka päriselt usub oma juttu või mitte, on üsna ükskõik, kui see jutt sind välja vihastab. Väljendad oma haavumist, ründad teda vastu, püüad teda ümber veenda? Tema võit, sest sa tantsid nüüd tema pilli järgi.

Trollimine võib olla ka grupiviisiline. Trollid võivad luua erinevaid kontosid ja võtta erinevaid rolle – üks provotseerib, teine „vastab” provokatsioonile, et näiliselt arutelu käima tõmmata. See on kõik üks suur näitemäng, mille eesmärk on teisi kasutajaid eksitada ja kaasa kiskuda. Sellisel juhul võivad trollid anda üksteisele märku, et nad on n-ö omad, kasutades oma sõnumites ja postitustes erinevaid meeme, tähekombinatsioone või muid märke, mida ohvrid teada ei pruugi. Kui ohvrid neid märke ära ei tunne, siis on nad veel „rumalamad” ja nende üle saab kambakesi veel rohkem naerda.

See, mida me infosõja kontekstis näeme, on midagi enamat enda rõõmuks trollimisest. Nende trollide meetodid võivad olla samad, aga nende eesmärgid on sõjalised või poliitilised. Poliitiline trollimine on enamasti grupiviisiline. Selle eesmärk on näiteks provotseerida või häirida mingi platvormi kasutajaid, et nad ei räägiks enam asjadest, mis on trolli poliitiliste või sõjaliste huvidega vastuolus, või edastaks hoopis trolli huvisid edendavaid sõnumeid. Lihtsalt propagandast erineb see aga seetõttu, et sinu arvamuste muutmise asemel on trolli jaoks oluline muuta sinu käitumist. Sellised trollid võib tunda ära sellest, et jutt kipub järgima mingit ette antud malli ning korduvad mingid sõnad, mõtted ja väljendid, mis on grupis või kanalis muidu võõrad, harjumatud.

Läbi kõikide meetodite käib mäng tunnete peale. Kui sa tunned, et mingi postitus või kommentaar tekitab sinus tugevaid emotsioone ning asud juba raevukalt vastama, siis peatu ja mõtle – kelle huvides see on? Kui ma seda postitust kommenteerin, selle ajel midagi teen, siis kas see on kasulik mulle või kellelegi teisele? Kuid kasutajad hakkavad üksteist trollimises kahtlustama ja süüdistama, siis ei tegele nad samuti grupi põhiteemadega – ka see võib trolli eesmärke edendada, sest nii on võimalik külvata usaldamatust ning vaenulikkust.

Kõige lihtsam reegel on ikka see: ära toida trolli. Kui sa oled mingi kanali või grupi omanik või moderaator, siis lihtsalt kustuta need postitused ja kommentaarid ning liigu edasi. Neile ei ole mõtet vastata, neile pole mõtet teha hoiatusi. Mida vähem trollimises kahtlustatavatega vaieldakse, seda parem. Mõnikord on võimalik trollide „kood” ära tunda. Moderaator saab kasutaja siis lihtsalt ära blokeerida; teised kasutajad saavad aga postitusest raporteerida. Võib ka kommentaariga teisi hoiatada, kuid oskuslik troll võib siis küll vingerdama hakata ja teisi ikka arutelusse tõmmata. Kui mingi kanal või grupp on langenud koordineeritud trollirünnaku alla, siis töötab mõnikord ka n-ö vastutrollimine, näiteks süüdistuste või vaidluse asemel trollimispüüdlustele mingite jaburuste, meemide ja GIFidega vastamine ning seeläbi trolli naeruvääristamine. Alati on oluline mõelda „Mida troll tahab, et ma teeks?” ja siis seda mitte teha. Enamasti on kõige parem teda lihtsalt eirata.

Vaata ETV Jupiteri meediapädevuse õppevideot: Botid ja trollid

Artikli autor Kaspar Kruup.

Artikkel on valminud 2022. aastal.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus

Send this to a friend