fbpx

Andri kogemuslugu ajateenistusest: kõige suurem väärtus oli väljaõpe tervikuna

Noorteinfoportaali Teeviit juunikuu teemaks on “Minu ohutu suvi”. Muuhulgas jagame erinevate ohutuse erialade esindajate lugusid. Täna oleme teinud loo Andri Küütsiga, kes jagab enda kogemusi ajateenistusest.

Millal sa ajateenistuses käisid?
Minu ajateenistus algas 2018. aasta suvel, kestis 11 kuud ja lõppes umbes kaks aastat tagasi.

Kas läksid ajateenistusse kohe pärast gümnaasiumi või muul ajal? Miks otsustasid sellisel ajal minna? 
Kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist oli mul kindel plaan minna Tartu Ülikooli ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppima. Mulle sobis see variant, et lähen ajateenistusse ülikooliõpingute järel.

Ülikooli ajal kuulsin ka võimalusest pürgida ajateenistuses meediasõduriks. Ülikooliõpingud andsid mulle selleks hea erialase ettevalmistuse.

Pärast õpinguid ja enne ajateenistust töötasin mõnda aega ka erialasel töökohal. Ajateenistuse aeg jõudis minu jaoks kätte väga õigel ajal.

Mida pelgasid ajateenistusse minnes? Kas hirmud lükati ümber või realiseerusid?
Ilmselt on hirmu- ja kuulujutte oma sõpradelt-tuttavatelt kuulnud paljud kutsealused. Mina olin kuulnud, et ülemad karjuvad ajateenijate peale ilma põhjuseta. Samuti olin enne ajateenistust kuulnud, et ülematele tuleb alandlikult alluda, oma peaga mõtte- ja tegutsemisruumi eriti ei ole ja et ajateenijatest keegi seal väga lugu ei pea. Minul ühtegi sellist kogemust ei olnud. Vastupidi, ülemad tunnustasid mõistlikke ja tublisid ajateenijaid. Sõduril tuleb olla väga nutikas ja juba hommikul ärgates mitu käiku ette mõelda.

Pigem oli üks minu suurimaid katsumusi saada hakkama ajateenijate keskel, kel oli sageli minust teistmoodi mõttemaailm ja suhtumine. Aga see oli vajalik kogemus, mille käigus sain mitmes mõttes areneda. Ühiskonna läbilõikega ühe katuse all elamine ja maastikul müttamine oli väga õpetlik. Eriti tagantjärele oskan seda hinnata.

Ajateenistuses võid õppida seda, et üksinda ja isepäiselt tegutsemine ei vii sageli kuhugi – tihti on sellest targem ja mõjusam tegutseda ühiste eesmärkide nimel koos teistega.

Mis üksuses teenisid? Mis oli sinu roll? 
Mina alustasin teenistust staabi- ja sidepataljonis. Peagi moodustati sellest ja paarist teisest üksusest küberväejuhatus. Sõduri baaskursuse ja nooremallohvitseride kursuse järel suundusin küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskusesse. Seal sain kaamerameeskonna ülemana täiendada ja praktiseerida oma erialaseid oskusi. Mul väga vedas, et sellesse üksusesse sain ja mul on selle üle väga hea meel.

Strateegilise kommunikatsiooni keskuse instruktorid on väga asjatundlikud spetsialistid, kelle juhendamisel oli rõõm huvitavate ülesannetega tegeleda ja nõnda end teostada. Tervitan proua Dellot ja veebel Aasa!

Mingil põhjusel valisid kaasajateenijad mind küberväejuhatuse esindusmeheks. Esindusmehe roll seisneb laias laastus ajateenijate vaba aja, olme ja muude ajateenistust puudutavate küsimuste tõstatamises ning mõistlike lahenduste pakkumises. See oli natukene suhtekorraldaja tööga sarnane. Esindusmeestel on üksuses oluline roll teha selgitustööd – seda nii ajateenijate seas, üksuse lõikes ülevalt alla kui ka vastupidi.

Enamasti olid need olmelised kasarmuelu küsimused. Kui esindusmehed ise sobivaid lahendusi ei leidnud, tuli mõnikord pöörduda ülemate poole. Samas on esindusmehed toeks ka üksuse ülematele – aitasime võimalikke probleeme lahendada, vajadusel andsime nõu, korraldasime üritusi ja muud säärast. Ülematega oli meil väga hea koostöö ja vastastikune usaldus.

Milliseid tegevusi ajateenistuse jooksul tegid? Millised neist sulle hiljem elus kõige kasulikumaks on osutunud? 
Põhiline rõhk ajateenistuses on mõistagi väljaõppel. Ajateenistuse mõte on anda ajateenijale teadmised ja oskused, mida tal oma sõjaaja ametikohal vaja läheb.

Esindusmeeste tegevusest juba põgusalt rääkisin. Lisaks sellele toimetas meie üksuses ka laulumeeste punt, kellega käisime paaril korral esinemas näiteks lasteaedades, hooldekodudes ja pühade ajal kirikutes. Need olid südantsoojendavad kohtumised, sest ajateenijatest laulumeeste esinemised on mõnelgi pool oodatud sündmused.

Kõige kasulikumaks isiklikus plaanis pean väljaõpet ja tegevusi küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuses. Seal sain lihvida erialaseid oskusi, teha videolugusid väljaõppest ja toimetada Sõdurilehte. Näiteks avanes võimalus intervjueerida teiste seas kaitseväe juhatajat. Paljude teiste üksuste tegemisi kajastades sain ka kaitseväest üsna laia pildi. Kevadtormi ajal vahendasime nii meie oma üksuste kui ka liitlaste tegemisi. Väärt kogemusteks pean neid kõiki.

Kaitseväes on palju võimalusi panustada oma eelteadmiste ja oskustega kaitseväkke ja seejuures saada põnevaid kogemusi. Soovitan enne teenistuse alustamist kindlasti kõikide võimalustega tutvuda, leida endale sobivaim ja siis selle poole pürgida.

Mis oli ajateenistuse kõige suurem väärtus sinu jaoks? 
Kõige suurem väärtus oli väljaõpe tervikuna. Selle käigus sain end proovile panna olukordades, kuhu ma muus elus mitte kunagi ei satuks. Näiteks ei olnud mul aimugi, kuivõrd võimekas ma võin olla nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Usun, et teenistuse käigus saadud kogemusi aitaski mul enda kasuks mõtestada suhtumine, et ajateenistus on võimalus ennast proovile panna ja selle käigus areneda.
Arvan, et enda proovile panemist ei tasu peljata. Proovikivides tasub näha võimalusi, mis sinu isiklikku arengusse juurde annavad!

Mida soovitaksid peagi ajateenistusse minevatele noortele? Millega arvestada ja kuidas sellest ajast maksimumi võtta? 
Arvan, et iga noore mehe või naise ajateenistuse kogemus sõltub eeskätt suhtumisest, millega ta ajateenistusse läheb. Enda kogemust kujundad ka sellega, kuidas otsustad ettetulevate olukordadega tegeleda. Kirjutasin sellest ka 25. märtsil 2019 Postimehes natuke pikemalt.
Ma soovitan igal kutsealusel püstitada oma ajateenistuseks isiklikke eesmärke – olgu selleks siis enda treenimine, uute teadmiste saamine ja silmaringi avardamine, juhilubade tegemine või lihtsalt ülesannete võimalikult hästi sooritamine. Võimalusi, kuidas ajateenistuse käigus areneda, on palju. Sellele ise teadlikult tähelepanu pöörates andis ajateenistus mulle isiklikult kõige rohkem tagasi.

Millega praegu tegeled? 
Praegu töötan Keskkonnaametis avalike suhete nõunikuna. Usun, et ajateenistuses saadud kogemused aitavad mul ka praegusel töökohal õnnestuda.

Teeviida portaalis on käimas keskkonnakuu. Mis on sinu lemmik keskkonnahoiu nipp? 

Soovitan kõigil kasutada korduskasutatavat veepudelit, mida saab täita kraaniveega ja mugavalt kaasas kanda. Vee joomist ei tasu ära unustada, seda meenutatakse ka kaitseväes. Pudelivee poest ostmisel mina suurt mõtet ei näe, vähemalt mitte Eestis.

Samuti püüan tarbida targalt ja osta poest vaid neid asju, mida mul päriselt vaja läheb. Eelistan kaupu, mis on teistest vähem pakendatud. Oste läbi mõeldes kulub vähem raha ja ei teki ka palju jäätmeid, mis keskkonda koormavad. Kile- või paberkoti asemel tasub kasutada oma riidest poekotti, mis kestab aastaid ja võib-olla mahutab ka rohkem. Puu- ja köögivilju ostes ei ole vaja neid eraldi kilekotti panna.

Millised Eesti paigad on su lemmikud?

Linnas meeldib mulle aega veeta veekogude ääres ja parkides. Kui linnast välja saan, käin meeleldi maakodus ja seni avastamata paikades üle Eesti.

Eestis on palju ilusat loodust, mida avastada ja tundma õppida. Kui õpid tundma seal elavaid liike, oskad neid ka üha rohkem enda ümber märgata ja hoolikalt hoida.

Artiklit toimetas Sisuloometiimi liige Mariliis Lulla 

Artikkel on avaldatud 2021. aastal

.

Skip to content