Novembris on traditsiooniliselt Teeviit kuuteemaks “Minu noorsootöö võimalused”, millega seoses on noorsootööjuht Airi rääkinud oma tööst ning sellest, mis teda selle juures enim võlub. Airi tõdeb, et tema töös tuleb ette ka väljakutseid, aga need arendavad ka ta enda oskusi ja teadmisi.
Räägi kes oled, millega tegeled?
Olen Võrumaa juurte ja uskumustega noor inimhing, kes igapäevaselt toimetab noortevaldkonnas. Tänaseks olen otsapidi jõudnud Jõgevamaale ja noorsootööjuhina püüan Jõgeva vallas aidata luua tasakaalu noorte, noorsootöötajate, organisatsiooni* ja kogukonna arengu ning heaolu vahel. Annan omalt poolt parima, et aidata hoida ja arendada süsteemi, milles iga osapool tunneks ennast ühtmoodi toetatuna ja väärtustatuna.
*Jõgeva Valla Noortekeskus koondab enda alla Jõgeva valla 9 noortekeskust
Kuidas sai sinust noorsootöötaja? Milline on olnud sinu teekond?
Mulle endale tundub, et noorsootöö juurde jõudsin pigem ikkagi poolkogemata. Reaalsus, kui pidin otsustama, et mida peale keskkooli edasi teen, saabus kuidagi ootamatult. Minu elu väikeses Varstu külas oli nii põnev, see oli täis aktiivset kooli- ja spordielu, millesse mind haarasid kooli huvijuht, kehalise kasvatuse õpetajad ja kogukonna aktivistid. See kõik meeldis mulle, kuid ma ei osanud üldse mõelda ega mõtestada, et see on noorsootöö, mida meiega tehti ja tegemist on elukutsega, mida saab õppida.
Et meie külas noortekeskust ja noorsootöötajaid polnud, siis puudus mul täielikult teadmine sellisest ametist ja elukutsest. Küll aga sattusin õppima Tartusse rekreatsioonikorraldust, mille käigus sain suhteliselt palju praktilist kogemust noortega töötamisel, töötubade/matkade/laagrite läbiviimisel ja see aitas mul edasised valikud teadlikumalt teha. Esialgu läksingi Viljandisse edasi õppima selle mõttega, et mind huvitab seikluskasvatus ja tahan välitegevuste instruktori/matkajuhina või sarnasel ametikohal töötada. Õpingute käigus avanes aga minu noorsootööalane maailmavaade, enesetunnetus ja sealt edasi on läinud kõik juba teadlikuid valikuid tehes.
Kas oled tahtnud alati saada noorsootöötajaks?
Ilmselt olen ma ikkagi alati tahtnud noorsootöötajaks saada, aga pole osanud seda iseenda jaoks defineerida/sõnastada. Tahtsin kunagi saada kehalise kasvatuse õpetajaks, aga ilmselt just seetõttu, et minu õpetaja oligi tol ajal minu „noorsootöötaja“.
Millised olid sinu hirmud noorsootöötajana alustades?
Alustades oli hirm eksimise ees. „Mis siis, kui ma reageerin valesti? Teen valed otsused, jagan juhiseid arusaamatult!? Keegi ei võta mind siis ju enam tõsiselt.“ Aga aja jooksul olen õppinud eksima, julgema endale ja teistele tunnistada, et ma ei tea, milline lähenemine on antud situatsioonis parim, aga olen valmis aruteluks ja lahenduse leidmiseks. Olen õppinud küsima abi, pöörduma inimeste poole, kes oskavad anda nõu ja kellega arutledes jõuaks mingisuguse võimaluseni. Tänu toetavale noorsootöötajate kogukonnale tunnen, et ma ei ole kunagi üksi, mul jagub mõttekaaslaseid ja kui ma midagi ise ei tea, siis on kuskil keegi, kellel on kogemus, ta on valmis toetama ja jagama mõtteid.
Millised on väljakutsed noortega tegeledes?
Tänasel päeval on minu jaoks väljakutseks hoida ennast pidevalt kursis muutustega virtuaalses maailmas. Olla teadlik, kuidas kasutada oma töös digikeskkonna võimalusi, millised need üldse on ja kuidas endale selgeks teha, mismoodi tagada turvaline keskkond ja mitte unustada selle kõige kõrval ära noort ennast ja tema heaolu.
Miks sulle see töö meeldib? Mis paneb silma särama?
Mind paelub noorsootöö juures pidev protsessis olemine, selle käigus õppimine koos noorte, noorsootöötajate ja kogukonnaga. Mulle meeldib, et jagub ruumi vabadusele, erinevatele lahendustele ja pidevale enesearengule. Ja kogu asja boonuseks on veel see, et saan oma tööga aidata kaasa noorte silmaringi avardamisele ja seeläbi maailmatunnetuse kujunemisele. Kohati on küll kahju, kuid tegelikkuses pigem võlub mind noorsootöö juures asjaolu, et oma töö pikaajalist tulemust ja mõju ei näe kohe. Ja siis kui ühel hetkel märkad, et noored, kellega oled igapäevaselt töötanud, on kasvanud täisväärtuslikeks, kogukonda hindavateks ja panustavateks ühiskonnaliikmeteks, on südantsoojendav tõdeda, et oled saanud anda oma panuse.
Lisaks meeldib mulle, et minu töö viib mind kokku väga paljude erinevate osapooltega, kellega koostööd teha. Esiteks üle Eesti noortevaldkonnas töötavate inimestega on äärmiselt inspireeriv mõnel koolitusel kohtuda, jagada vaateid ja kogemusi. Aga teiseks teha koostööd oma valla inimestega, õppida neid tegevuste käigus tundma ja luua seeläbi üheskoos väärtust kodukohale – sellised koostöö-alased kokkupuuted panevad silma särama küll.
Milline on noorsootöötaja roll noore elus?
Noorsootöötaja saab aidata kaasa noore silmaringi avardamisele, maailmatunnetuse tekkimisele ja iseenda määratlemise oskuse arengule. Minu arvates on tegemist äärmiselt olulise rolliga ja tähtis on seejuures aidata noorel mõista, miks ja kuidas mingisugused protsessid toimivad, milline on tema enda õpikogemus selles situatsioonis ja mismoodi see konkreetne lahendus sobitub suurde pilti.
Kuidas sina enda aega planeerid? Millised on sinu nipid?
Minu peamine ajaplaneerimise nipp on see, et iga tööpäeva lõpus mõtlen ma läbi järgmise päeva tegevused. Kirjutan oma märkmikusse ülesanded, mis tegemist vajavad ja seetõttu saan oma tööpäeva juba teadlikult alustada ning sisseelamine ei võta ülemääraselt kaua aega. Seega on mul märkmikus justkui päeva to do-list, milles ma tehtud ülesanded maha saan kriipsutada.
Kuidas hoiad sina enda vaimset tervist? Millised on nipid?
Magan korralikult; püüan õhtuti vältida telefoniekraani vaatamist/scrollimist; liigun ja teen trenni; tuletan endale pidevalt meelde, et tarbiksin vett. Võtan aega puhkuseks ning sõprade ja pereliikmetega koosolemiseks. Koos olles mängime lauamänge, viibime looduses, vaatame filmi ning teeme mõnda tööd koos.
Tunnen tänulikkust, märkan headust ja rõõmu enda ümber.
Küsis Maris Praats ning toimetas Teeviit sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Kätriin Zupsmann 2021. aastal.