Halvast ajaplaneerimisest tulenev ülesannete kuhjumine, stress ja vähene uni on tuttavad meist paljudele. Tegelikult on aega võimalik oskuslikult planeerida, et jääks võrdselt aega nii pere, sõprade, töö, kooli kui ka meeldiva ajaviite jaoks.
„Eluks valmis“ digiõpik õpetab, kuidas ja mille jaoks luua efektiivne ülesannete nimekiri, mis aitab oma aega paremini planeerida.
Tegemist vajavate ülesannete nimekiri on ajaplaneerimises äärmiselt tähtis. Hästi koostatud ülesannete nimekiri kujundab su päeva ja aitab sul keskenduda kõige tähtsamale. Õigeid strateegiaid kasutades on ülesannete nimekirja koostades võimalik aidata kaasa ka oma pikaajaliste eesmärkide saavutamisele.
- Leia nimekirjade tegemiseks endale sobiv äpp või kasuta paberit (näiteks Todoist, Toggl Track, Timetree). Pigem on soovituslik kasutada mõnda äppi, sest seal saab hõlpsasti teha muudatusi ja muuta ülesannete järjestust. Samuti on neil olemas meeldetuletuse funktsioon.
- Tee rohkem kui üks nimekiri. Mitme nimekirja koostamine aitab paremini ülesannetele keskenduda. Kui tegeled kooliga, ei ole mõistlik keskenduda isiklikele ülesannetele ja vastupidi.
- Jaga suured ülesanded väiksemateks osadeks ja väikesed ülesanded koonda omakorda kokku. Iga ülesanne peaks võtma 30‒60 minutit. Kui pead tegema midagi keerulisemat (näiteks raamatu kirjutamine), siis jaga see alati väiksemateks osadeks („Kirjuta raamatust kaks lõiku”). Jagades suured ülesanded väiksemateks osadeks, saad suuresti ennetada võimalikku vastumeelsust, mis võib nende suhtes tekkida, seega vähendad sa nende edasilükkamise tõenäosust.
- Väga väikesed ülesanded („Kirjuta üks e-kiri”) tuleks koondada suuremateks („Kirjuta valmis kõik e-kirjad” või „Kirjuta valmis 20 kõige tähtsamat e-kirja”). Tegeledes sarnaste ülesannetega jupikaupa, ei pea sa oma tähelepanu nii tihti ühelt tegevuselt teisele suunama ja seega suudad päeva jooksul katkestusteta paremini ühele tegevusele keskenduda.
- Lisa ülesannetele tähtajad! Need aitavad ülesandeid paremini prioritiseerida ning oma aega pikemalt ette planeerida. Teades kõiki järgmise nädala ülesandeid on lihtsam planeerida isiklikku aega.
- Vaata igapäevaselt oma ülesannete nimekiri üle! Kui nimekirjas on liiga palju ülesandeid, et need ühe päevaga valmis saada, võib kaduda motivatsioon neist ühtegi teha. Seega oleks mõistlik vähemtähtsad asjad edasi lükata. Veel enne tööpäeva algust ja arvuti käivitamist pane kirja 3–5 kõige tähtsamat tegevust selleks päevaks. Kontrolli end hiljem – kas teed ikka tegevusi, mis hommikul kirja panid, või oled päevases tuhinas üles korjanud juba midagi uut, mis pole aga esmatähtis?
- Kui sa tunned, et vajad puhkust või ei suuda ülesandele keskenduda, võta oma ülesannete nimekiri lahti ja otsi mõnda väiksemat ülesannet mis ei nõua nii palju keskendumist.
- Pane endale kirja 3–5 ülesannet päevas. Kogemus, mitu asja sa päevas keskmiselt tehtud jõuad, tekib aja jooksul ülesannete nimekirju koostades ja jälgides ning sõltub suuresti ülesannete raskusest ja iseloomust.
- Pane nimekirja ülesanded, mitte eesmärgid. Eesmärgid on pikemaajalised saavutused või soovitud tulemused. Ülesanded on aga need tegevused, mis sind eesmärgini viivad.
- Tee oma nimekiri nii, et sealt oleks lihtne ülesandeid üles leida. Kui sa vaatad oma ülesannete nimekirja tihti, saad üsna pea aru, et on palju lihtsam, kui leiad vajalikud asjad kiiresti üles. Käsitsi kirjutades kirjuta oma ülesanded üles pigem lühemalt ja täpsemalt. Rakendustes kasuta prioriteetide seadmise funktsiooni. Abiks võib olla ka erinevate värvide kasutamine. Vaata inspiratsiooni saamiseks siia.
Artiklit autor Mariliis Lulla.