fbpx

10 fakti kiirmoest

30.04.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Kiirmood on suur teema, mis hõlmab kõike alates jäätmetest, kiirmoetööstuse mõjust kliimamuutustele ja lõpetades töötajate õigustega. Kiirmoetööstus on ka üks tulusamaid tööstusharusid maailmas ja samal ajal ka üks keskkonda kahjustavamaid tööstusharusid. Me kõik kanname riideid, seega on meil kõigil oma roll parema ja keskkonnasõbralikuma moetööstuse poole liikumisel. Siin on 10 fakti, mida kiirmoe ja eetilisemate rõivavalikute tegemise kohta meeles pidada:

1. Kiirmood kahjustab meie planeeti

Kiirmoetööstus avaldab meie keskkonnale negatiivset mõju. Rõivad on sageli valmistatud mürgiste värvainetega ja seal kasutatakse suures koguses vett. Need mürgised kemikaalid satuvad sageli tehaseid ümbritsevatesse piirkondadesse, kahjustades sealset keskkonda ja ohustades läheduses elavate kogukondade tervist, samuti elusloodust ja ökosüsteemi.

Sealsetest tööstustest pärit riided tekitavad meie ookeanitesse mikroplasti osakesi. Iga kord, kui pestakse (odavaid, sünteetilisi) materjale nagu polüester või nailon, eralduvad pisikesed plastosakesed, mis võivad sattuda ka veekogudesse, mõjutades elusloodust ja joogivett. 

2. Kiirmoebrändid soodustavad kliimamuutustele

Ülemaailmne moetööstus tekitas 2018. aastal umbes 2,1 miljardit tonni kasvuhoonegaase, mis moodustab 4% kogu maailmast. Selle põhjuseks on viisid, kuidas ettevõtted oma materjale hangivad. Sageli on riided valmistatud müügikohast kaugel. Ühe rõivaeseme valmistamine võib hõlmata palju edasi-tagasi reisimist erinevate tehaste ja tootmisliinide vahel.

3. Kiirmoebrändid ja sealsed töötajad

Kiirmoebrändide rõivaid valmistatakse sageli riikides, kus on vähe tööjõukaitset ja töötajatele makstakse väga väikest palka (Clean Clothes kampaania andmetel umbes 2 eurot päevas). Samuti on ohus töötajate tervis, sest mürgiseid kemikaale ja värvaineid ei kõrvaldata ohutul viisil.

4. Tingimuste parandamine tehases ei tõstaks riiete hinda

Puhaste riiete kampaania kohaselt on rõivatööliste palk harva üle 3% poes makstavast hinnast. Palkade tõstmine ei mõjutaks üksikute rõivaste hinda, vaid vähendaks lihtsalt ettevõtte kasumit (mis on umbes 59% rõiva jaehinnast). 

5. Tööstused (sweatshops) pole vajalikud

Mõned moeettevõtted õigustavad töötajate kohtlemist väitega, et nad pakuvad tööd kohas, kus on töövõimalusi vähe. See aga ei vabanda töötajate ärakasutamist ja halba kohtlemist. Sealsed töökohad on väga rahvarohked, halbade ja vastuvõetamatute või ebaseaduslike töötingimustega. Rõivafirmadel on võimalus oma standardeid parandada. Kui rohkem ettevõtteid asetaks töötajate õigused ja keskkonnakaitse kasumist kõrgemale, oleksid tehased sunnitud kehtestama kõrgemad standardid.

6. Kiirmoefirmad seavad kasumi esikohale

Kiirmoefirmad on huvitatud kasumi teenimisest, mitte kohalike kogukondade abistamisest. Kui nad seda teeksid, makstaks töötajatele elatisraha ja reoveest pärit kemikaalid ei voolaks ümbritsevatesse tänavatesse ja veekogudesse. Sageli liiguvad kaubamärgid palkade tõustes või tööjõu õiguste taseme paranedes teise riiki, kus nad saavad jätkata odavat tootmist.

7. See ei ole jätkusuutlik isegi, kui etiketil on nii kirjas

Üha enam moebrände avaldab jätkusuutlikke jooni – see on märk sellest, et moe aktivistide kampaaniad on mõju avaldanud. Paljud kiirmoebrändid kasutavad seda aga turundustrikina, et müüa rohkem riideid. Seda nimetatakse rohepesuks – kui ettevõte väidab end olevat jätkusuutlikum, kui ta tegelikult on.

Tasub uurida, miks toovad kaubamärgid välja üksikud jätkusuutlikud jooned, selle asemel, et muuta oma süsteeme, tavasid ja kõike, mida nad müüvad, jätkusuutlikumaks.

8. Kiirmoerõivaste äraviskamine pole lahendus

Püüdes elada säästvamalt ja kasutada vähem esemeid, püüavad paljud inimesed kasutada minimalistlikku lähenemist, mis hõlmab vabanemist kõigest, mida tegelikult ei vajata. Luuakse ka kapselgarderoob, mis tähendab kapis olevate rõivaste arvu vähendamist kuni peotäie põhiesemeteni. Teekond kapselgarderoobi poole algab aga sageli sellest, et viskad välja kõik, mida alles jätta ei taha, kuid see pole just kõige jätkusuutlikum lähenemine. Selle asemel on parem leida loomingulisi viise kapis leiduva kasutamiseks. Tuleks katsetada uusi asju: kasutada aksessuaare, muuta vanad riided trendikaks, proovida riide värvimist, sidumist või pleegitamist. Vanad T-särgid võivad saada hoopis tolmulappideks. 

9. Riiete annetamine või müümine ei ole alati jätkusuutlik

Riiete annetamine või müümine on parem kui prügikasti panemine, kuid sellega kaasnevad omad komplikatsioonid. Esiteks ei sobi kõik annetatu, mis tähendab, et heategevuspood või riidepank peab riided ikkagi ära viskama. Osa riideid saadetakse ka välismaale, et neid müüa teistes riikides, kuid need võivad ka seal prügilasse sattuda. Ellen MacArthuri fondi andmetel toodetakse maailmas vähem kui 1% rõivastest uuteks rõivasteks, mis tähendab, et ringlusse võetavad rõivad lammutatakse, viiakse prügilasse või põletatakse.

Samuti on hakatud kasutatud riiete pealt raha teenima. Inimesed ostavad kasutatud või vintage riideid madala hinnaga, kuid müüvad need kõrgema hinnaga edasi. 

Vanade riiete annetamine on endiselt oluline osa jätkusuutlikuma moetööstuse loomisel, kuid tasub meeles pidada, et see pole alati nii lihtne, kui tundub. 

10. Parim viis olla jätkusuutlik, on osta vähem

EPA (EPA) andmetel kogutakse Iirimaal olmejäätmetena igal aastal umbes 63 000 tonni rõivaid ja muid tekstiile ning neid töödeldakse jäätmejaamades või prügilates. Kuigi kasutatud asjade ostmine või säästvate materjalide valimine on suurepärane. Parim, mida teha saate on aga vähem osta ja tarbida. Nii tekib vähem jäätmeid. 

Raiskamiskultuurist  tuleks eemalduda. Enne riiete äraviskamist tuleks mõelda, kas neid saaks: parandada, annetada, müüa või taaskasutada. 

Allikas: https://spunout.ie/life/climate/10-fast-fashion-facts 

Artiklit toimetas ja tõlkis Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Maria Schotter. 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus