VeniVidiVici (lüh VVV) on Eesti-sisene programm, mis annab noortele võimaluse minna vahetusõpilaseks teise Eesti kooli. Oma VeniVidiVici vahetusõpilase kogemusi jagab Kristiina Saar, kes tegi väikese vahetuskäigu selle aasta aprillis!
— Räägi natukene endast. Kes sa oled, kust tuled ja millega sulle meeldib tegeleda?
Olen Kristiina ning õpin Jõgevamaa Gümnaasiumi 12-Ö klassis. Põnnist saati elan koos perega Mustvee läheduses, kus meil on majakene sügava metsa sees. Enda vaba aega sisustan ennekõike tantsimise, lugemise ning enda kuue koera eest hoolitsemisega.
— Kust sa leidsid infot VeniVidiVici õpilasvahetuse kohta? Mis ärgitas sind sellest osa võtma?
Info VVV kohta jõudis minuni õppe- ja infosüsteem Stuudiumi kaudu, kui õppealajuhataja edastas tervele koolile VeniVidiVicit tutvustava kirjakese. Olen alates põhikooli lõpuklassist unistanud sellest, et saan kanda gümnaasiumis õppimise ajal vähemalt korra tiitlit “vahetusõpilane” ehk minna vahetusaastaks välismaale. Gümnaasiumi esimesel aastal olin ma aga liiga arg, et astuda aktiivseid samme enda unistuse suunas. Samas ka perel poleks olnud võimalik minu eesmärki rahaliselt toetada, seega jäi see unistus ajapikku hoopiski soiku ning ununes sootuks. Nüüd, kui sain 12. klassis teada VVV-st ja sellest, et nende vahetused toimuvad Eesti piires, lõi ununenud unistus taas lõkkele. Pikemalt mõtlemata pöördusin ideega klassijuhataja poole ning asusin õpilasvahetuse ankeeti täitma.
— Mis eristab sinu kooli vahetuskoolist? Kas sellest erinevusest oli kohe aru saada?
Erinevused Jõgevamaa Gümnaasiumi (JmG) ja Nõo Reaalgümnaasiumi (NRG) vahel hakkasid mulle silma juba esimesel koolipäeval. Ütlen välja erinevused nii, nagu need minu seisukohalt vaadatuna olid – midagi ilustama ei hakka. Loodan aga, et järgnev vahetuskooli au kuidagi ei riiva, vaid annab neile juurde mõtteainet selle kohta, mida võiks paremini teha. NRG klassiruumid on kohati hämarad ning tahvlid väikesevõitu, mistõttu olid mu silmad iga koolipäeva lõpuks üpriski väsinud. JmG klassiruumid on seevastu avarad, korraliku valgustusega ning kirjatahvlid on suured, kattes enamiku seinast. NRGs asub söökla kohe koolimajas, mistõttu on sööma minemine mugav ja kiire, kuid juba esimesel päeval kuulsin jutte, et enamus gümnasistidest ei ole pakutava koolitoiduga rahul. Varsti paraku mõistsin, milles seisneb põhjus. JmG-l oma sööklat ei ole ja seetõttu tuleb söömas käia Jõgeva Põhikoolis. Kahe kooli vaheline kaugus on aga väike ning pakub see õppijatele mõnusat jalutuskäiku pärast pikki tunde koolipingis. Mulle meeldis väga NRG õpilaskodu, kus ka ise vahetusõpilasena viibisin. Sain nii võimaluse olla lähedal enda mentorile ning sõpradele, kellest enamusega tutvusin juba esimesel koolipäeval. Suurim erinevus puudutab aga tehnoloogiat kui meie igapäeva ustavat sõpra. Nimelt võivad NRG õpilased kasutada tundides tahvelarvuteid märkmete tegemiseks, mis on iseenesest väga vahva ja huvitav idee! Ent pidin ma kahetsusväärselt tihti olema tunnistajaks sellele, kuidas õpilased antud volitust kuritarvitasid. Selmet õpetaja jutule keskenduda – teda kuulata, esitatud küsimustele vastata ja tunnis märkmeid teha –, mängisid õpilased tahvlites videomänge või kuulasid salaja juhtmevabade kõrvaklappidega muusikat. Mul hakkas õpetajatest isegi kahju… Nad annavad endast parima, et noortele uusi teadmisi edasi anda, kuid on see kõik, mida nad vastu saavad. Loomulikult ei olnud kõik õpilased tundides passiivsed, vaid leidus ka neid, kes tõesti õppida tahtsid ja tunnis kaasa töötasid, kas siis aktiivselt või vaikselt omaette nokitsedes.
— Kui kaua kestis sinu õpilasvahetus ja kas see oli piisav aeg teise kooliga tutvumiseks?
Minu õpilasvahetus kestis ühe nädala ning ajast jäi kindlasti puudu. Esimese nädala jooksul jõudsin kooliga kohati isegi ära harjuda ning uued sõbrad jõudsid ka kalliteks saada. Kahtlemata oleksin soovinud veeta seal kauem aega, et veel põhjalikumalt koolieluga tutvuda!
— Milline on üks lõbus mälestus, mille VVV õpilasvahetusest said?
Lõbusaid mälestusi on palju! Neist parim on kindlasti see, et kohe enda õpilasvahetuse esimesel päeval oli esimeseks tunniks matemaatika, kus sooritasin tunnikontrolli jadade peale. Tollal oli aga see väga häguselt meeles. Õpetaja Põdra küll ütles, et ega ma seda tunnikontrolli tegema ei pea, kui ei taha, kuid see poleks ju lõbus olnud! Järgmisel päeval jõudis minu lauale kenakesti punane tunnikontroll, punktisummaga 4 10-st, mis on võrdväärne kahega. Tänaseks olen ma selle töö ära raaminud ning saan seda nüüd iga päev silmitseda ja muheledes möödunud aegu meenutada.
— Miks peaks üks noor VeniVidiVici õpilasvahetust proovima?
VeniVidiVici vahetust tuleb proovida, sest annab see suurepärase võimaluse luua unustamatuid mälestusi ühes Eesti koolis, mis just noort ennast köidab ja talle huvi pakub! Eriti mõnus on VVV seetõttu, et õpilasvahetuses saab osaleda ka noor, kellel pole pere majandusliku olukorra tõttu võimalik minna vahetusõpilaseks kuhugi välisriiki. Teisisõnu on tegu rahakotisõbraliku vahetusprogrammiga! Ei tasu asja enda peas liiga suureks puhuda ja põnnama lüüa! Haara härjal sarvist ning astu julgelt uutele seiklustele vastu!
— Millise nipi annaksid noorele, kes läheb õpilasvahetusse?
Mine ja ära vaata tagasi! Selleks et võtta õpilasvahetusest maksimum, keskendu ainult end ümbritsevale uuele õpikeskkonnale, huvitavatele inimestele, kes sinu läheduses on, ning ära mõtle hetkekski kodukoolile. Kui sa hoiad kümne küünega kodukoolist kinni ega anna uuele koolile isegi võimalust, siis on see sama hea, kui magada maha enda parima sõbra kaheksateistkümnes sünnipäev. Anna endale võimalus. Selle asemel veeda rohkem aega koos enda uute sõpradega. Võta vahetusest, mis võtta annab!
Intervjueeris noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Marijana Kreek.
