Vivian Loonela on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht. Vestlesime Vivianiga tema praegusest tööst, varasematest ametikohtadest, Euroopa Liidu olulisusest Eesti jaoks ja vastupidi. Samuti rääkisime noorte võimalustest Euroopa Liidus.
Vivianit on ühiskondlikud teemad alati huvitanud. Ta arvab, et see võib tuleneda lapsepõlvest, mis jäi poliitilisest vaatenurgast väga põnevasse aega. Toimus laulev revolutsioon ja kogu ühiskond lausa põles poliitikast. Ja ehkki Vivian oli siis veel väga väike, ei jäänud ta nendest sündmustest puutumata. Selle eest hoolitsesid ta vanemad, kes tütart kõikvõimalikele üritustele kaasa võtsid. Eriti selgelt on Vivianil meeles hetk 1994. aastast, mil ta oli 15-aastane ja vaatas suure huviga, kuidas Lennart Meri ja Jüri Luik naasid kodumaale Moskvast, kus nad oli sõlminud juulilepped, mille kohaselt pidid Vene väed Eestist lahkuma. Vivian mäletab, et see oli tema arvates midagi nii uskumatult ägedat, et mindi niimoodi Moskvasse, peeti läbirääkimisi ja saadigi siis tulemus, mis oli Eesti jaoks niivõrd oluline ja vajalik. Ja just see oli hetk, mil Vivian esimest korda mõtles, et ka temast peab saama diplomaat.
Haridustee ja varasemad ametikohad
Ja täpselt niimoodi läkski. Ülikoolis õppis Vivian õigusteadust ja ikka selle mõttega, et diplomaadiks saada. Pärast esimest kursust õnnestus tal minna Välisministeeriumisse suvepraktikale ja sinna jäi ta ka poole kohaga juristina tööle. Tema jaoks oli see pööraselt äge aeg, kuna Eesti alles pürgis NATO ja Euroopa Liidu liikmeks ning Vivian tahtis kogu hingest sellele kaasa aidata. Vaid 22-aastasena lähetatigi Vivian NATO juurde diplomaadiks ning nii täitus tema aastatepikkune unistus, kusjuures temast sai noorim Eesti diplomaat, kes kunagi on lähetatud. NATO juures töötas Vivian ka ajal, mil Eesti lõpuks selle organisatsiooni liikmeks sai. Ta kirjeldab seda kui väga ülevat hetke, mis oli kulminatsiooniks aastaid kestnud tööle. Ja kui siis Eesti veel Euroopa Liiduga ühines, tundis Vivian, et tahab ka selle liidu tööst osa saada. Niisiis sai temast aastal 2005 Euroopa Komisjoni ametnik. Pika staaži jooksul on ta tegelenud nii digiküsimuste kui ka roheleppega, andmekaitse kui ka julgeoleku- ja välispoliitikaga. Aga paar aastat tagasi avanes Vivianile juba uus väljakutseid täis võimalus.
Töö Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina
Nimelt juhib Vivian alates 2022. aasta 16. jaanuarist Euroopa Komisjoni Eesti esindust, kusjuures ta on esimene selle esinduse juht, kes on ise ka varem komisjonis töötanud. Kogemus Euroopa Komisjoni ametnikuna tuleb talle aga oma praeguses töös väga kasuks. Nimelt ongi üheks tema peamiseks tööülesandeks Eesti esinduse juhina selgitada Eesti inimestele, millega see Euroopa Liit tegeleb. Lisaks sellele tutvustatakse inimestele Euroopa Liidus toimuvaid protsesse, räägitakse Eesti mõjukusest Euroopa Liidus ja sellest, kuidas Euroopa Liit meie elu mõjutab. Samuti on vaja selgitada Brüsselis Euroopa Komisjoni peakorterile, mis parasjagu Eestis toimumas on ja millised neist sündmustest on olulised Euroopa Liidu jaoks.
Selgitustööga kaasnevad tavaliselt intervjuud meediale, esinemised koolides, külaskäigud kohalikesse ettevõtetesse. Korra kuus püüab Vivian käia ka regionaalvisiidil, kus ta kohtub kohalike omavalitsuste juhtidega.
Esinduse tööülesannete hulka kuulub veel Euroopa komisjoni volinike, presidendi ja teiste tähtsate tegelaste võõrustamine. Ning kuigi tegu on väga ajamahuka tööga, siis on rõõm näha, et Brüsseli huvi Eestis toimuva vastu on niivõrd suur. Nimelt on Viviani ametiaja jooksul külastanud Eestit üle poolte volinikest ja loomulikult president, kes on siia teinud lausa kaks visiiti. Kusjuures mõlemad Ursula von der Leyeni visiidid on Viviani jaoks olnud väga olulised: möödunud aastal oli von der Leyen Eestis meie vabariigi aastapäeval ja 2022. aastal jõudis ta Narva, Euroopa piirile.
Tööülesanne, ent ühtlasi ka suur õnnestumine, on Viviani jaoks veel Euroopa päeva eestvedamine Eestis. Selle raames korraldatakse näiteks kontserte ja jagatakse infot sotsiaalmeedias. Euroopa päeva tähistamine Eestis on oluline eelkõige seetõttu, et muuta 9. mai tähendust inimeste teadvuses. Venemaal võidupühana tuntud kuupäev peaks eestlastel assotsieeruma ju ikkagi esmalt Euroopaga.
Eesti Euroopa Liidus
Euroopa tõesti väärib meelespidamist ja seda mitte ainult ühel päeval aastas. Olles osa Euroopa Liidust, saame olla kindlad, et me pole enam kunagi üksi, sest tänu kõigi 27 liikmesriigi toetusele on meie julgeolek kindlam.
Euroopa Liitu kuulumine on Eesti jaoks oluline ka majanduslikust vaatenurgast. Me oleme seotud Euroopa ühisturuga, mis tähendab, et meie ettevõtjad saavad vabalt müüa oma kaupa või teenuseid nii Saksamaa, Rootsi kui ka Soome turule, kusjuures meie ekspordist kolmveerand just ühisturule lähebki. Lisaks sellele on Eesti oma liikmelisuse jooksul saanud umbes 20 miljardi euro väärtuses toetusi, mida on kasutatud teede ehitamiseks, haiglate ja koolide renoveerimiseks, ettevõtete toetamiseks, energeetikaühenduste ja roheenergia võimekuse loomiseks. Ja see kõik on Eesti elu väga palju paremaks teinud.
Eesti on eeskujuks veel seoses digiküsimustega. Meil on oma digitaalne identiteet ja meie küberettevõtted teevad tihedat koostööd riigiga. Just seetõttu oleme väga veenvad, kui teeme selgitustööd liitlasriikidele seoses digimaailmast tulenevate võimalustega.
Vivian toob Eesti olulisusest Euroopa Liidu jaoks ka ühe väga konkreetse näite. 2011. aastal oli hetk, mil euro olukord oli väga ebakindel. Sel momendil oli just Eesti see, kes ebastabiilsest olukorrast hoolimata soovis saada eurotsooni liikmeks, andes sellega märku, et meie usume eurosse ning meie arvates on see vajalik projekt. Eesti mõjutas euro tulevikku!
Noored ja valimised
Niisiis on vastupidiselt levinud eksiarvamusele Eestil tõepoolest oluline roll Euroopa Liidus. Ja seetõttu on tähtis, et meid esindaksid Euroopa Parlamendis inimesed, kes tõesti suudavad edasi anda eestlaste väärtusi ja vajadusi. Õnneks on meil selle valiku langetamiseks Euroopa Parlamendi valimised, kus kõik vähemalt 18-aastased kodanikud saavad oma hääle anda.
Vivian paneb kõigile noortele südamele, et nad ilmtingimata valima läheksid. Tema arvates võiks motiveerida seda tegema mõte, et kui noored ei vali, siis teeb lihtsalt keegi teine nende eest valiku. Tasub mõelda mõne vana tuttava või sugulase peale, kelle maailmapilt erineb sinu omast totaalselt ja siis juurelda, kas sa tahaksid, et see inimene hääletaks sinu eest. Tasub hoopiski mõelda sellele, kes on see inimene, kes kõige paremini just sinu huvide eest Euroopa Liidus võidelda suudab.
Viviani arvates ei tohiks arvata, et poliitika tavainimesesse üldse ei puutu, sest tõsiasi on, et meid kõiki puudutab poliitika. Meid puudutavad näiteks need otsused, mida tehakse kohalikul tasandil. Need on kohaliku taseme poliitikud, kes otsustavad, kuhu tuleb bussipeatus või kuidas teed ehitatakse või kas raha suunatakse kooli või kliiniku renoveerimiseks. Riigi taseme poliitikud otsustavad, millised on maksud või kas samasooliste abielu on lubatud või millised on toetused noortele või millised on noorte õppimisvõimalused. Ja Euroopa Liidu tasemel reguleeritakse seadusi, mis puudutavad muuhulgas roheküsimusi ja õpirännet ja Euroopa kohta maailmas. Kodanikena me ootame riigilt nii palju, aga me peame vähemalt nii palju riigile vastu andma, et me mõtleme kaasa, kuidas neid igasuguseid probleeme lahendada.
Noorte võimalused Euroopa Liidus
Noored võiksid tõesti osalusega valimistel Euroopa Liitu panustada, sest Euroopa Liit pakub noortele nii palju ägedaid võimalusi vastu. Vivian loetleb üles neist vaid mõned. Näiteks saab Erasmus+ programmiga minna välismaale õppima. Seda võimalust on kasutanud juba üle 20 000 eestlase ja üle 25 000 noore on käinud selle programmi raames ka Eestis. Lisaks sellele saab teha väljaspool kodumaad vabatahtlikku tööd, et omandada töökogemus välismaal. Samuti on võimalus minna praktikale Euroopa Liidu institutsioonide juurde. See lubab noortel proovida Euroopa Liidu ametniku tööd ja avab huvilistele nii mõnegi ukse ka tulevases elus. Seega on võimalusi palju ja neist tuleb vaid kinni haarata.
Artikli autor noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
