Järelmaksu võtmine on tehtud väga lihtsaks ning juurde tekib üha uusi ja mugavamaid „osta kohe, maksa hiljem“ lahendusi. Ent enne tasub välja selgitada, kui palju raha tegelikult hiljem tagasi maksta tuleb.
Turule on tulnud mitmeid makselahendusi, mis lubavad järelmaksu võtta mitmes osas ilma intressi* ja muude lisatasudeta. Näiteks jagatakse ostusumma kolmeks võrdseks osaks ning iga kuu tuleb tasuda üks osa. Või näiteks saab tellida kauba koju, proovida ja sobivusel maksta hiljem. Asjal on siiski konks – raha tuleb maksta tagasi kindlates summades kindlaks ajaks, muidu rakenduvad makseviivituse korral ikkagi lisatasud (nt viivised, võla sissenõudmiskulud). Seega tasub enne läbi mõelda, kas hiljem on võimalik kõik osamaksed tasuda ja kas ka õigeks ajaks.
Kui järelmaksu pakutakse intressiga, tasub endale selgeks teha, kui kõrgeks kujuneb toote lõpphind. Uisapäisa võetud maksekohustus võib osutuda hiljem üle jõu käivaks kohustuseks või tingimused ebameeldivaks üllatuseks. Olenevalt makseperioodist* ja muudest lepingutingimustest kujuneb asja lõpphind teinekord lausa mitmekordseks. Isegi, kui lepingutasu* ja sissemakse* on null eurot ja jääb mulje, justkui tingimused on soodsad, võib kõrge intress ikkagi lõpphinna kõrgustesse lennutada. Seega ei pruugi järelmaks olla sugugi soodsaim lahendus, näiteks kõrge intressikulu tõttu, ja kaaluda tasuks hoopis muid maksevõimalusi.
Näide. Mari on tahtnud pikka aega uut arvutit osta ja kuna jõuluaeg on käes, mõtles ta endale kingituse teha ja arvuti ära osta. Küll aga järelmaksuga, sest nii palju raha tal pangakontol ei ole – pealegi tundub iga kuu natuke maksta palju parem variant kui kõik ühekorraga maksta. Ta ostab arvuti, mis maksab 1200 eurot ja sõlmib järelmaksulepingu 60 kuu peale, et kuumaksed oleksid väiksemad. Lepingutasu ja igakuine haldustasu* on null eurot, krediidi kulukuse määr* 29,33% aastas, intress kogu laenusummalt 16%. Kuna Mari saab arvuti kohe kätte ega pea esialgu midagi maksma, tundub pakkumine hea – siiski kujuneb arvuti lõppsummaks 2155,71 eurot, mis tähendab, et lõpuks tuleb selle eest pea kaks korda rohkem maksta.
Järelmaks erineb tarbimislaenust* või väikelaenust* selle poolest, et reeglina saab taotluse teha samas (e-)poes, kus müüakse huvipakkuvat kaupa, näiteks arvuteid, mööblit, riideid jms. Laenu- ehk järelmaksuandja aga pole üldjuhul kauplus ise, vaid viimane pakub järelmaksu koostöös mõne panga või krediidiandjaga. Sõltuvalt kauplusest vahendatakse kas üht või mitut järelmaksu pakkujat. Seepärast ei maksa ostmise ja järelmaksulepingu allkirjastamisega kiirustada, vaid uurida ka teiste teenusepakkujate tingimusi: kui suur on krediidi kulukuse määr, intressimäär ja lepingutasu ning millised on tagasimaksmise tingimused.
Iga laenuandja peab enne lepingu sõlmimist andma tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis teeb järelmaksutingimuste võrdlemise lihtsamaks. Teabelehele on märgitud tingimused mh laenusumma suuruse, intressimäära, krediidi kulukuse määra, muude lisanduvate tasude, viiviste ja lepingu kestvuse kohta.
Mida uurida enne järelmaksu võtmist?
- Järelmaksu intressimäära suurus. Järelmaksu intressimäär sõltub pakkujast ning erinevused võivad olla üsna suured. Kindlasti uuri välja, kas intressi arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt. Kui intressi arvutatakse kogusummalt, tähendab see sinu jaoks suuremaid kulusid, sest hoolimata sellest, et oled laenuperioodi jooksul osa laenu juba tagasi maksnud, arvestatakse intressi ikkagi veel kogusummalt, mille laenasid.
- Laenuperiood ja kuumakse. Kuigi järelmaksu võib olla võimalik saada kogu ostetava kauba hinna ulatuses, oleks intressikulu vähendamiseks mõistlik osa rahast ise maksta. Selleks arvuta välja, kui palju saaksid ise sisse maksta ja kui palju oleks vaja järelmaksu võtta. Kui summa teada, arvuta välja, milline oleks sinu jaoks optimaalseim laenutähtaja pikkus ja kuumakse suurus. Arvesta, et kuigi pikem laenuperiood tähendab väiksemaid kuumakseid, siis lõppkokkuvõttes maksad rohkem intresse ja laen on su jaoks kallim kui lühemaajaline laen. Üldiselt ulatuvad järelmaksu tähtajad kolmest kuust nelja aastani.
- Lepingutasu. Tavaliselt on see kindel summa, kuid võib ka olla näiteks teatud protsent sinu laenusumma suurusest.
- Ennetähtaegne tagasimaksmine ja maksepuhkus. Uuri, kas sul on võimalik laenu enne tähtaega tagasi maksta, kui selleks peaks võimalus tekkima. Ennetähtaegse tagastamise puhul võib laenuandja nõuda täiendavat tasu. Samuti selgita välja, kas sul on võimalik taotleda maksepuhkust ning kas seda saab ainult põhiosa maksete ajutiseks peatamiseks või on võimalik täielik maksepuhkus (põhiosa ja intressid).
- Muud kulud. Kui tahad laenuperioodi jooksul lepingut muuta – näiteks taotled maksepuhkust või maksegraafiku muutmist – tuleb selle eest üldjuhul maksta. Vaata hinnakirjast või küsi teenindajalt ka seda, et kui peaksid laenumaksed võlgu jääma, siis kui palju maksavad laenuandja poolt sulle saadetavad meeldetuletuskirjad. Tea, et seadusega on kindlaks määratud sissenõudmiskulude ülempiir.
* Intress – tasu raha kasutamise eest. Kui me pangas raha hoiustame, maksab pank meile intresse. Kui me pangast raha laename, peame maksma pangale intresse. Intresse maksame rahas.
* Makseperiood (laenuperiood) – laenutähtaja pikkus, mis sõltub laenutootest. Näiteks järelmaksu tähtajad on üldjuhul kolmest kuust nelja aastani.
* Lepingutasu – rahaline tasu, mida makstakse lepingu sõlmimise eest.
* Sissemakse – laenulepingu sõlmimisel võib olla vajalik teha esimene sissemakse. Nõue sissemakse suurusele on erinevates laenuandjates erinev. Sinu jaoks võib olla kasulikum teha võimalikult suur sissemakse, sest esiteks on siis igakuised maksed väiksemad ja teiseks tasud kokkuvõttes vähem intressi.
* Igakuine haldustasu – rahaline tasu, mida makstakse igas kuus toote või teenuse haldamise eest.
* Krediidi kulukuse määr (KKM) – on lihtsustatult öelduna laenu kogukulu aastase perioodi kohta, mis arvestab kõiki laenu väljastamisega kaasnevaid kulusid.
* Tarbimislaen – eraisikust tarbijale antav laen, mille eesmärk on tarbimine, näiteks mööbli või kodutehnika ost. Tarbimislaen võimaldab teha suuremaid kulutusi, mille jaoks eraisikul pole laenamise ajal raha, näiteks: osta kodutehnikat, käia reisimas või teha remonti. Tehtud kulutused tuleb laenuandjale koos intressiga tagasi maksta.
* Väikelaen – väikelaenu all mõeldakse tarbimislaenu, mis ei ole järelmaks, liising ega elamukinnisvaraga seotud krediit ja mis tehakse tarbijale kättesaadavaks rahas.
Artikli kirjutas Kristo Kippa, Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakond.
