Noorena on tihti tunne, et maailm on valla ja võimalusi, millest kinni haarata, tekib rohkem, kui leidub aega. Kuidas teha valik, mis rahuldab üht noort hinge kõige tõhusamalt? Tallinna Reaalkooli 12. klassi õpilane Katarina Aas tutvustab oma mitmekülgseid hobisid ja jagab nippe, kuidas tegusa inimesena mitte läbi põleda.
— Tutvusta ennast lühidalt. Kes sa oled ja millega sa tegeled?
Olen Katarina Aas, Tallinna Reaalkooli abiturient ehk 12. klassi õpilane. Peamiselt tegelen õppetööga, aga selle kõrvalt ka väitlemise ja satelliitidega.
— Kuidas sai sinust väitleja?
Esimest korda kuulsin väitlemisest, kui õppisin Tallinna Prantsuse Lütseumi põhikoolis, käisin siis 8. klassis ja paar gümnasisti tulid meile klassitundi väitlusklubi tutvustama. Mõtlesin, et tahan kindlasti selle alaga lähemalt tutvuda. See tundus huvitav hobi ja tegevus, mida intelligentsed inimesed harrastavad. Alustasin klubitundides käimist koheselt, kuigi väitlusturniiridel hakkasin osalema 9.klassis. Silmas tuleb pidada, et väitlusega on seotud avalik esinemine, mis osadele üldse ei meeldi. Mul on olnud väga pikalt hirm, vahepeal siiamaani. See on ka põhjus, miks 10. klassis olin klubis pigem kohtunik kui väitleja, sest hirm halba kõnet pidada oli lihtsalt niivõrd suur. Kui taas rohkem väitlemisega tegelesin, siis läks hirm üle. Hirmust oli saanud hea arengukoht. Kindlasti on kõnesid, mis ei ole hästi välja tulnud. Tähtis on järgmine kord uuesti proovida ja mitte kohe alla anda, just niimoodi saab vaikselt areneda.
— Otsustasid sellel aastal võistlusväitluse kõrvalt tegeleda väitlusklubi juhtimisega, oled Tallinna Reaalkooli väitlusklubi üks juhtidest. Kuidas tekkis selline soov ja kuidas on klubi juhtimine sind inimesena muutnud?
Soov klubijuhiks saada tekkis mul juba 10. klassis, aga siis olid minust aasta vanemad väitlejad selleks sobilikumad. Samuti on siiamaani Tallinna Reaalkoolis olnud ilus traditsioon, et pigem abituriendid saavad vastutuse ja abiks võetakse keegi noorem, keda ,,treenitakse” järgmiseks aastaks. Seega olen klubijuhtimise juures olnud juba kaks aastat ja siiamaani olen oma valikutega väga rahul. See on mulle õpetanud suurt kannatlikkust ja arendanud meeletult minu korralduslikke oskuseid. Näiteks, kuidas organiseerida klubitundi viie minutiga snäkid, kui kellelgi ei ole aega poodi minna. Samuti olen õppinud klubijuhina teisi motiveerima ja sisulise poole pealt väitluseid lahti mõtestama, sest parim viis teemat omandada on siiski selle teistele õpetamine.
— Olen kuulnud, et kooli kõrvalt tegutsed veel Eesti Tudengisatelliidis, kus ehitad satelliite. Millega organisatsioon täpsemalt tegeleb ja kuidas sina selle avastasid?
Eesti Tudengisatelliit on tudengiorganisatsioon, mille projektides tudengid saavad kaasa lüüa. Näiteks tehakse satelliidi elektroonikat, kirjutatakse tarkvara või tegeletakse satelliidi mehaanilise poolega. Hetkel on meil käimas kaks projekti. Üks on SUTS ehk Strateegiliste Uuenduste Testimiste Satelliit. Teine on ESTCube-3, mis on varasemate satelliitide ESTCube-1 ja ESTCube-2 järeltulija.
Mina avastasin Tudengisatelliidi pärast põhikooli lõppu suvevaheajal, kui osalesin Teadusmalevas. Teadusmalev pakub õpilastele võimaluse teha uurimistöö kosmosega seotud Tartu observatooriumi uurimisvaldkondades, näiteks astronoomias või kosmosetehnoloogias. Minu juhendaja oli tolleaegne ESTCube-2 juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje, kes mind oma tiiva alla võttis.
Hetkel olen elektroonikatiimis, kuid pigem tegelen satelliidi antenniga ja elektroonikat õpin kõrvalt. Suurem osa tööst on arvutis. Eelmisel aastal tegin näiteks mitmeid antennisimulatsioone ja suvel jõudsin ühe mudeli valmis ehitada. Õnneks arvestatakse alati sellega, et tudengitel on vaja töö kõrvalt õppida.
— Kooli ja kõigi hobide kõrvalt osaled aktiivselt olümpiaadidel, kus oled ka lõppvoorudesse pääsenud. Samuti osalesid konkursil Eesti otsib Estronauti 2024, kus jõudsid peaaegu finaali. Kuidas jõuad tegeleda hobidega ja samaaegselt mahutada graafikusse ka muud kohustused? On sul mõni hea nipp meie lugejatele, kuidas tõhusalt aega planeerida?
Minu arvates on kõigepealt vaja valida välja olulisim, kas siis õppetöö valdkondades või elus. Nendeks asjadeks tuleb leida kõige rohkem aega. Näiteks mind väga huvitab bioloogia. Tean, et selle õppimist ei tohi unarusse jätta. Seega olen võtnud lisakursuseid ja nii saan sellele rohkem aega panustada. Kõik muud otsused lähtuvadki algsest ideest, mida oluliseks pean. Näiteks kui mul on vaja korraga mitut asja teha, sealhulgas bioloogiaolümpiaadiks õppida, valin pigem bioloogiaolümpiaadi. See on minu jaoks olulisem. See aga ei tähenda, et ma ei õpiks muid aineid üldse, vaid pigem on küsimus prioriteetides. Tähtis on mõista, et end korraga kõigele maksimaalselt pühendada ei ole lihtsalt võimalik.
Teine nipp on oskus aega ette planeerida. Minu meelest ei räägita piisavalt erinevatest ,,vahelejätmistest”. Näiteks ma ei saa osaleda kõigil Tudengisatelliidi üritustel. Minul on kõige mugavam kasutada kalendrit, kuhu märgin ära kõik tähtsamad tegevused ja ülesanded ning kui juhtub, et ühele päevale langeb mitu tegevust, siis otsustangi selle kasuks, mis langes sinna, kas varem või on minu jaoks olulisem.
— Ajaplaneerimine on oluline, kuid veelgi olulisem on oskus valida iseennast. Kuidas leiad tasakaalu ja hoiad oma vaimset tervist?
Oskus puhata tuli mul üsna keeruliselt. Olen olnud mitmel korral läbipõlemisele lähedal, kuid nii olengi õppinud puhkuse tähtsust mõistma. Sain oma klassijuhatajalt hea nipi, et ka puhkust võib kalendrisse planeerida. Näiteks märgin reede õhtuks kella neljast üheksani ,,aeg iseendale” ja veedan aja nii nagu soovin, tundmata süütunnet, et pean olema produktiivne. Mõned inimesed suudavad ka päeval lõunauinakuid teha, kuid mina seda ei suuda. Eelistan näiteks raamatuid lugeda või satelliidiga tegeleda. Mulle on hoopis kasulikum korralikult ööund magada. Seetõttu võtan puhkust väga rangelt, näiteks lähen õhtul kell 11 magama. Lähen magama isegi siis, kui ei jõudnud kogu õppetööd valmis, sest muidu oleksin terve järgneva päeva koolis igas tunnis väsinud ja õpiksin vähem produktiivselt. Olen enda jaoks avastanud ka mikropausid, näiteks kõik vahetunnid naudin puhkust ja suhtlen teistega, mitte ei õpi.
— Oled väga ambitsioonikas ja tegus ning lõpetad sellel õppeaastal 12. klassi. Millistes valdkondades näed end tulevikus tegutsemas?
Hetkel on see tundlik teema, sest eksamid ja sisseastumiskatsed on hirmutavad. Rääkides kaugemast tulevikust, paeluvad mind vastuolulised teemad nagu bioloogia ja kosmosetehnoloogia. Ilmselt lähen inseneeriavaldkonda ja tegelen bioloogiaga hobikorras, aga eks seda juba näitab tulevik.
Lõpetuseks mõte: spetsialiseerituse tase aina suureneb ja kõike korraga teha ei ole lihtsalt võimalik. Tuleviku perspektiivis tuleb mõelda, kuidas ma tahan, et ühiskond mind näeks. Paratamatult kujuneb igaühel oma spetsiifiline huvi. Samas tuleb teha otsuseid ka kõhutunde järgi, sest alati ei tea, mis on kõige õigem valik. Õnneks on tänapäeval võimalik edukalt oma karjääri ka muuta, juhul kui miski ei sobi. Ei tasu üle mõelda.
Intervjueeris noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Naming Chang.