fbpx

Tudengid räägivad- teadlik õppimine!

04.03.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Käes on aprillikuu, mille teemaks on teadlik õppija. Seoses sellega oleme küsitlenud erinevaid tudengeid ning küsinud nende kogemuste ja nõuannete kohta. 

Kuidas olla teadlik õppija?

Tudengid olid arvamusel, et teadlik õppija on oma õppimise ja kodutöödega järje peal. Teadlik õppija teab, millised õpIväljundid on tema jaoks parimad ja just nende järgi ta õpibki. Õpiväljund tuleks selgelt lahti mõtestama ning seeläbi ka aru saada, kui palju aega ja energiat on mõttekas igale koolitööle kulutada. “Loengus tähelepanelikult kuulamine on juba pool võitu”, sest nii on materjal endale juba selgeks saanud ja hiljem on vaja lihtsalt veidi korrata. Sisukas konspekt aitab kordamisele alati kaasa. Loengus paralleelselt kaasa kirjutamine aitab teemat ka kinnistada. Samuti tasub tähele panna, mida õppejõud olulisemaks peab ja need endale spetsiifilisemalt selgeks teha. Ei ole mõtet kulutada oma energiat ebavajalikule materjalile.

Mis oskuseid on vaja, et olla hea õppija? 

Vaja läheb distsipliini, keskendumisoskust, järjepidevust, konspekteerimisoskust, piisavalt und. MotivatsioonI- see on muidugi teema, millega tekib igal õppuril mingil hetkel raskusi, kuid motivatsiooni leidmine ja selle säilitamine on a must. Kindlasti tuleks leida ka  aega sõpradele ja kindlasti trenniks. Trenn puhastab ka pead ja hoiab keha ja vaimu selgena. Tuleb osata ka pause võtta, kuid ega see kellelegi jaoks kerge ülesanne pole, ning arenguruumi on meil kõigil. 

Igaüks võib olla hea õppija ilma igasuguste oskusteta. Ei saa panna kirja kindlat oskust, sest kõik on erinevad. Mida silmas pidada on see, kui palju aega panustatakse nendele teadmistele, mida omandada tahetakse.

Kuidas oma aega planeerida? On nippe, kuidas seda edukalt teha?

Päevik päästab päeva. Kõik tuleks kirja panna, sest muidu unustatakse kindlasti midagi ära. “Ärkan hommikul varem, sest siis on rohkem motivatsiooni õppimise kallale asuda, sinna juurde kuulub ka kindel hommikune rutiin”. Hommikul õppides on õhtul peo panemiseks ka rohkem aega. Vältida tuleks kindlasti interneti maailma sügavustesse langemist. Sotsiaalmeedia võtab meie päevast väga suure osa ja see lihtsalt ei ole seda väärt. Kasuta aega selle asemel kuidagi targemalt.

Aja planeerimisel on oluline alguses jälgida, kui palju aega millelegi kulutad ja seejärel analüüsida, kuidas oma aega paremini sisustada. Üks tudeng näiteks jälgis oma aja kulutamist nädal aega ja avastas, et transpordi peale läheb tal väga palju aega. Seega nüüd, kui kool saab läbi, jääb ta kooli, et seal kodutöid teha ja siis hiljem edasi minna, mitte ei hakka edasi-tagasi kodu vahelt käima.

Hea on ka igapäevaselt to-do liste teha. Samuti võib aidata mõtteviis, mis ei pruugi paljudele sobida: pigem alustada pingelisemate asjadega paar päeva enne tähtaega ning stressata ühe asja pärast intensiivselt kaks õhtut. Mitte ei mõtle terve nädal konstantselt sellele pingelisele asjale. Prioriseerida tuleb ikkagi iseennast. Üldiselt prioriseeritakse kooliasjadest pigem neid, mis meeldivad või annavad tudengile midagi juurde. Samas üritatakse ebameeldivad asjad võimalikult lühikese ajaga tehtud saada, et ei peaks liialt energiat sellele kulutama.

Kas või kuidas jälgid oma õppeedukust? Kas see annab motivatsiooni? 

Tudengid olid ühel arusaamal, et nad ei jälgi oma õpiedukust. Ülikooli sattudes hakatakse keskenduma pigem oskustele ja teadmistele, mida tahetakse või mida hiljem vaja läheb. Üks tunnistus või diplom ei kajasta tegelikult kõiki oskusi ja teadmisi. Motivatsiooni annab kindlasti see, kui nähakse arengut nii endas kui ka oma teadmistes. Asjad, mis pakuvad meelehead, lähevad hästi. Kui miski läheb midagi korda, siis alateadlikult nähakse ka vaeva ja pingutatakse selle nimel, mille tõttu lähebki üldjuhul see asi edukalt

“Annan endast lihtsalt parima, aga ei tunne, et tulemused mind ekstra motiveeriksid, aga positiivset tagasiside on alati tore saada. Mulle lihtsalt meeldib, mida ma õpin ja pingutan oma teadmiste laiendamise nimel”, ütles tudeng rõõmsalt. 

Kuidas hoida end motiveeritud?

Leia enda kutsumus! Õpi seda, mis sind päriselt huvitab, mitte seda mida ühiskonna normid peale suruvad. Motiveerida võiksid kindlasti ka laiem silmaring ja uued huvitavad ja põnevad teadmised. Õppida on lahe! Pluss õppimisega panustad ka oma tulevikku. “Mind motiveerib ka see, et kui kiirelt ära õpin – siis saan trenni teha ja oma vaba aja tegemisi teha”, sõnas edukas tudeng. Tuleks kehtestada iseendaga reegel, et enne ei saa ma endale meeldivaid asju lubada, kui mul pole õpitud.

Igaüht motiveerivad erinevad asjad- ühtesid motiveerivad välised motivaatorid (nt preemia, hinded) ja teisi sisemised (eneseareng). Kui teatakse, mis inimesele endale rohkem sobib, siis selle järgi on hea ennast motiveerida. Kindlasti tuleks end premeerida- on okei käia väljas ja sõpradega kokku saada, mitte ainult õppida. Tuleks seada endale eesmärgid või sihid, kuhu pürgida tahetakse. 

Kuidas toimid kui eksid või midagi läheb halvasti? 

Esmalt tuleks ise aru saada, miks nii läks ja järgmisel korral neid vigu vältida. Kindlasti ei tuleks end halvasti tunda, sest selleks me koolis ja ülikoolis käimegi, et end arendada ja õppida, sest ka vigadest õpitakse. Kui mitte keegi ei teeks vigu ja kõik oleksid perfektsed, siis ei oleks ju koole vajagi. Vigade tegemist ei tohiks vältida, kuid ka meelega pole neid mõtet teha.

Üks tudeng tunnistas, et temal on raske eksitusega toime tulla, sest ta on perfektsionist. “Alguses tundub see maailmalõpuna, aga hiljem rahunen maha ja liigun edasi”. Kõik juhtub põhjusega ning vahel lihtsalt asjad ei õnnestu. Õppimine ei tohiks olla elus number üks ja tänu sellele nähakse suuremat pilti ning saadakse aru, et on palju suuremaid probleeme, mille üle muretsema peaks.

Kuidas asju hästi meeles hoida? 

“Tüüta oma lähikondlasi rääkides neile koolis õpitust, töötab alati.”  Ei tohiks järjest tuupida. Tuleks teha ka pause, sest aju vajab vahepeal salvestamiseks puhkust. Puhkehetkel ei tohiks kindlasti nutiseadmes olla, sest see väsitab sama palju kui õppimine ise ja siis pole pausist kasu. Selle asemel võid hoopis korraks püsti tõusta sirutada, toas ringi käia, voodis veidi pikutada. Kui tunned, et on vaja veidi hoopis uinak teha, et tähelepanu parem oleks, pane 20-40 min peale taimer ja maga. Üle selle ajalise piiri minnes võid tunda end hoopis väsinumalt (teaduslikult tõestatud ja tudengite poolt katsetega kinnitatud). Sisukas konspekt on hea tulemuse aluseks. Kirjuta õppides tähtsamad asjad paberile pastakaga välja või korda ja selgita valju häälega. Loo seoseid, need võivad ka olla kõige absurdsemad seosed. Teatud väiksemad asjad saab ka tuimalt pähe õppida. 

Kuidas erineb tudengi õppimine abituriendi omast?

Tudengina saab valida, mida õppida tahetakse; lisaks on palju vabadust. See on kindlasti tudengi õpingute plussiks. Kui gümnaasiumis oli nädalas aineid pea igast valdkonnast, siis ülikooli loengud tiirlevad siiski ühe keskse teema ümber. Muidugi on võimalus vabaaineid võtta, mis ei pea erialaga seostuma, aga ühte teemat on kindlasti lihtsam õppida, kui kümmet erinevat, nagu gümnaasiumis. 

Vabadus tudengi elus näib esmapilgul tohutu plussina, aga koos vabadusega kaasneb ka kohustus. Ehk siis, kui puudub distsipliin ja ajaplaneerimine, siis võib olukord väga kiirelt halbu pöördeid võtta. Samuti on palju ka iseseisvaid koduseid töid, mille jaoks tuleks oma “vaba” aega planeerida. Teise linna elama ja õppima minnes, puuduvad teatud piiranguid ning nii võivad noored varsti leida end alkoholi, pidude ja unevaeguse keskelt. Muidugi tuleb aega leida ka pidudeks ja nooruse nautimiseks, aga õppimist ei tohiks selle kõrvalt ära unustada.

Teised tudengid lisasid veel, et hea on oma päevaplaan rohkem enda järgi paika panna. “Hea, et kool ei kesta E-R 8-16, siis jõuab teha puhkepause”. Ülikooli ained kestavad vaid pool aastat ning õppejõud kohtlevad tudengeid täiskasvanuna.  Kahjuks pole aga  koolilõuna tasuta. Päeva keskele jäävad või tekivad  augud, kui ei saa oma tunniplaani hästi paika. Kui inimene pole harjunud ise õppima, siis peab oskama ennast suruda, sest keegi ei jookse tudengi järel, ega sunni koduseid töid tegema. 

Kas õpipädevus seisneb ainult kooliteadmistes? Laiendad ka igapäevaselt oma silmaringi? 

Intelligentsus ei seisne kindlasti vaid haridustasemes. Koolis pähe tuubitud faktid ei valmista kedagi ette ettenägematuteks olukordadeks. Kindlasti tuleks uurida ka teisi teemasid ja lugeda raamatuid, sest nii arendatakse oma aju ja mõistust veelgi ja laiendatakse ka oma silmaringi. Laiem silmaring tähendab ka seda, et saadakse maailmast paremini aru. Kool tutvustab vajalikke meetmeid õppimiseks ja kasvatab distsipliini, aga puhtalt ‘koolitargana’ elus hakkama ei saa. Loomulikult tuleks igapäevaselt oma silmaringi laiendada: jälgida uudiseid, käia teatris, lugeda ja uurida enda jaoks huvitavaid valdkondi. Samuti on inimestega rääkimine juba silmaringi laiendamine, sest kõik on erinevad ja kõigil oma arvamus ja sealt ikka saab alateadlikult teadmisi juurde. Kindlasti on hea arendada ka soft skille. “Tuleb silmad lahti ringi käia, sest tegelikult saab õppida kogu aeg igal pool”. 

Mida soovitaksid teistele tudengitele ja/või abiturientidele? 

Tuleks osa võtta tudengiaktivismist – see on olnud elumuutev. Kunagi ei tea, kust mingid vajalikud tutvused saad ja kuhu elu viia võib. Ära keskendu liialt hinnetele, sest tööandjale loeb ka see, mida sa vabal ajal teed. Naudi seda aega ülikoolis ja ära unusta, et see on okei kui eriala ikkagi ei sobi ja tahad midagi muud. Tuleks proovida nii palju uusi asju kui võimalik, katsetada. Hirm ebaõnnestumise ees, ei vii kuhugi nin elu tuleks elada maksimaalselt. 

Kui midagi (vähegi realistlikku) väga tahetakse, siis nii ka juhtub. Proovi mitte raisata energiat asjadele, mis endale huvi ei paku. Kui midagi on halvasti, tuleks sellest olukorrast teha nii hea situatsioon, kui see tol hetkel vähegi võimalik on. Tee asjad õigeks ajaks ära, pärast enam ei viitsi ja rohkem aega pole.

Artiklit toimetas Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Maria Schotter. 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus