fbpx

Teeviit vabatahtlikud keskkonnast: kus viga näed laita, seal mine ja aita

Sellel nädalal tähistame rahvusvahelist noortepäeva ning sel aastal paneme rõhku rohkem keskkonna teemadele. Täna jagame teiega Teeviit vabatahtlike mõtteid keskkonnast ning keskkonnasäästlikust tarbimisest.
Postituse koostamisel lõid kaasa: Carmen Helena Kaljurand (sisuloome tiimist), Evelin Alexa Šereš (sotsiaalmeedia tiimist), Astrid Kaelep (sisuloome tiimist) ning Mia Britt Williams (sisuloome tiimist).

Milline suhe on sinul keskkonnaga ning teadliku tarbimisega?

Carmen: „Mina tarbin üsna teadlikult ja tegutsen keskkonnasäästlikult igapäevaselt. Prügi sorteerimine ja vähene plastiku tarbimine on aastatega harjumuseks kujunenud ning annan endast parima, et ka mujal kaasa aidata – à la kuhugi jalutades korjan suuremad mahajäetud jäätmed üles ning viin prügikasti.“

Evelin Alexa: „Ma olen keskkonnasõbralik tarbija, kogu aeg kaalun oma vajadusi ja soove. Tihti ostan allahinnatud tooteid (kõlblik kuni – möödas), sest need tooted võivad sattuda prügikasti.“

Astrid: „Minu arvates on teadlik tarbimine tähelepanu osutamine sellele, kui palju ja mida tarbitakse. Ma üritan ka ise seda järgida nii palju kui võimalik. Keskkonnast peaksime võtma inimestena nii palju kui eluks vajalik, aga samas nii vähe kui võimalik!“

Mia Britt: „Minu suhe nii keskkonna kui ka teadliku tarbimisega on üldiselt hea, kuid sooviksin olla veelgi teadlikum ja targem. Samas loodan, et küllap ma veel arenen.“

Millised on sinu nipid, et olla võimalikult keskkonnasäästlik?

Carmen: „Kasutan ja ostan võimalikult vähe plastikut – plastikust veepudeleid ostan harva, ainult vajadusel ning sel juhul ka taaskasutan; tarbin võimalikult palju ostetud toiduaineid, et vältida nende ära viskamist. Samuti sorteerin prügi ja hoidun kiirmoe tarbimisest – valin parem teise ringi riideid ja esemeid ning viin ka enda väikseks jäänud või kappi seisma jäänud riided taaskasutusse.“

Evelin Alexa: „Annan oma riided kaltsukatesse ning ostan vahel sealt ise ka. Sorteerin prügi, ostan allahinnatuid tooteid. Olen ka sellises grupis nagu foodsharing – seal jagatakse toitu, mida ise süüa ei taha/ei jaksa.“

Astrid: „Ma proovin asju taaskasutada, prügi sorteerida, tuld mitte põlema jätta toas kus keegi parasjagu ei viibi, valida keskkonnasõbralikud tooted ja samuti osta asju mida saab taaskasutada.“

Mia Britt: „Taaskasutan kõike mida võimalik ja püüan võimalikult vähe pakendeid kasutada. Katsun tarbida nii vähe kui võimalik. Nii säästan raha ja toodan ka vähem prügi. Tarbin värsket ja eelistatavalt enda või vanaema kasvatatud toitu. Hoian linnaloodust ehk parke. Ei loobi rämpsu maha, ei kalla kemikaale kraanikaussi, vetsupotti ega maha, nii et need võiks veekogudesse sattuda. Samuti viin aegunud ravimid apteeki hävitamisele, sorteerin prügi. Liigun kas jala või jalgrattaga. Nii hoian tervist, enesetunnet ja ka õhk püsib puhtamana. 

Annan parima, et oleksin oma keskkonnasõbraliku käitumisega eeskujuks teistele!“

Kui palju ja mida täpsemalt jälgid toidu ostmisel?

Carmen: „Toidu ostmisel kaalun mitu korda vajadust toiduaine järele – teades, et see võib jääda kodus seisma, sest pole kindel, mis moel seda tarbin, jätan selle parema meelega poodi. Kui toidud on korralikult plastikusse pakendatud valin samuti võimalusel toiduaine, mis on hoopis paberis või muus loodussõbralikus pakendis. Võtan alati ka riidest koti kaasa või mahutan ostud kotti mis mul parasjagu kaasas on, et ei ostaks lisaks kilekotte.“

Evelin Alexa: „Esiteks – kuupäev, teiseks – koostis/päritolumaa, kolmandaks – hind.“

Astrid: „Toidu ostmisel eelistan osta toodet mis on eestimaine, looduslik, normaalse hinnaga ja võimalikult tervislik.“

Mia Britt: „Toidu ostmisel jälgin ma peamiselt selle päritolu, eelistan Eestis kasvanud toitu. Minu pere teeb alati süüa ise, mitte ei osta poest valmistoitu. Kõik me armastame süüa teha ja üksteist millegi maitsvaga üllatada. Üllatuste tegemiseks tuleb siiski ka eksootilisi toiduaineid osta. Üritan vältida e-ainete ehk lisaaineid ja kindlasti jälgin ka ökomärgiseid, sest nii tunnen ära keskkonnasõbralikud tooted.“

Kas pead eraldi plaani mida teha süüa või otsustad toidupoes? Miks nii?

Carmen: „Otseselt plaani ei pea ent enne poodi suundumist mõtlen road läbi küll. Ideaalis proovin juba mitu päeva ette mõelda, et hoiduda liigsest poe külastamisest, kuna siis võin sooritada liialt emotsioonioste, milles peamiselt mängib rolli tühi kõht. Valin toite sõltuvalt roogadest, et ostaksin ainult koostisosi, mis on valmistamiseks vajalikud, värsked ning kodumaised.“

Evelin Alexa: „Oleneb, nii ja naa. Mulle rohkem meeldib see, kui sa pead mingit toitu “päästma” siis hakkab mõte lendama, mida teha toiduga, milliseid retsepte otsida jne. Selline väljakutse on põnev ja kui tuleb hea toiduroog, siis võib olla uhke enda üle!“

Astrid: „Mul ei ole otsest plaani mida süüa teha või osta. Tavaliselt söön seda mida külmkapist leian, kuid proovin mitte samu asju mitu toidukorda järjest süüa.“

Mia Britt: „Olen söömise osas üsna spontaanne. Kuna minu kodus valmistatakse toitu selle järgi, mis hommikul mõnele meist pähe tuleb, siis lepime hommikul kokku, kes mida poest toob. Üritame igati vältida toidu äraviskamist. Kui toitu jääb üle mõtlema olemasoleva pealt mingi uue toidu välja. Mõnikord ostan ikka midagi patust ka ja naudin selle üksinda söömist.“

Kas keskkonna hoidmine on noorte seas populaarne teema? Kust saab infot?

Carmen: „Kindlasti on populaarne, sest aastatega on ligipääs internetile muutunud aina suuremaks. Sotsiaalmeedial on suur mõju noortele ja selle kaudu jagatakse informatiivset sisu igast valdkonnast, samuti ka keskkonnahoiuga seoses. Tänu sellele oleme rohkem kursis erinevate toodete taustaga, kuidas need meie poeriiulitele jõudsid ning saame kaaluda vajadust selle toote järele teades, mis selle tootmiseks teha tuli.“

Evelin Alexa: „Minu arust on küll populaarne, kuid selle kohta võiks rohkem reklaami olla nt Instagrammis/ TikTokis.  Kõik mu sõbrad aina rohkem ja rohkem muutuvad keskkonnasäästlikumateks. Vahest nad küsivad minu käest nõu, kuidas sorteerida prügi või mida teha, kui on kõlblik kuni möödas.“

Astrid: „Minu arust on keskkonna hoidmine noorte seas suhteliselt populaarne. Infot saab erinevatelt usaldusväärsetelt internetilehekülgedelt.“

Mia Britt: „Jah, on küll. Teavet jagatakse nii koolides kui ka tänaval plakatitega. Minu jaoks ei ole keskkonna hoidmine mingi kangelastegu, see on normaalne, et püüame elada võimalikult keskkonnasäästlikult. Meie ja meie lapsed tahavad ju elada tervelt ja õnnelikult.“

Kuna on noortepäeva nädal, siis milliseid nippe/mõtteid/raamatuid annaksid noortele kaasa?

Carmen: „Kui oled olukorras, kus tahaksid väga millegagi aidata, näiteks kui leiad prügi maast, mis lisaks kahjulikkusele kriibib silma, võta see endaga kaasa! Isegi kui arvad, et niikuinii keegi tuleb ja teeb seda ise, ei pruugi see nii minna. Kus viga näed laita, seal mine ja aita!“

Evelin Alexa: „Kindlasti ma sooviks, et Facebooki foodsharingu grupist oleks rohkem juttu ning inimesed liituksid sellega. Soovitaks veel vaadata allahinnatuid tooteid – see säästab keskkonda ning ka raha.“

Astrid: „Noortele annaksin kaasa paar nippi teadliku tarbimise kohta. Mõtle alati enne toote ostmist kas sa vajad seda! Mis see sulle juurde annab? Mis juhtub kui sa seda ei osta? Asjad mida sa ise ei vaja anna kellelegi teisele kes väga vajab! Taaskasuta kõike võimalikku!“

Mia Britt: „Katsetage teise küsimuse all eelnevalt soovitatud igapäevaseid nippe. Ma arvan, et nendest on tõesti kasu ja ka rõõmu. Hoiame oma keskkonda!“

Artikli koostas ja toimetas sisuloome- ja koostöösuhete liige Mariliis Lulla

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus