fbpx

Teeviit vabatahtlike kogemuslugu keskkonnast: iga inimese panus on väga oluline

Noorteinfoportaalis Teeviit on maikuu teemaks mina ja keskkond ning sellega seoses jagame teiega meie vabatahtlike teadmisi keskkonnast ja nippe, mida nad ise kasutavad ning peavad vajalikuks ka teile soovitada, et me elukeskkond püsiks. 

Kuidas sa end hindaksid, kui keskkonnateadlik Sa oled? 

Mia Britt(sisuloome- ja koostöösuhete tiim): “Keskkonnaprobleemid lähevad mulle väga korda. Keskkonnateemad on muutunud minu jaoks varasemast veelgi olulisemaks ja oma eluviisi keskkonnahoidlikumaks muutmise üle mõtlen üha enam.”

Carolin(sündmuste tiim): “Ma olen juba lapsest saati olnud väga keskkonnateadlik.”

Marieta(sisuloome- ja koostöösuhete tiim): “Ma julgeks öelda, et tunnen end keskkonna teemal üsna koduselt. Tänu sellele, et olen maal üles kasvanud, on mind õpetatud ümbritsevat hoidma ning seletatud, miks ühte või teist asja tegema peaks või ei peaks.”

Evelin Alexa(sotsiaalmeedia tiim): “Olen selle teemaga hästi kursis ning proovin muuta oma käitumist veelgi rohkem keskkonnasäästlikumaks.”

Millised väärtused on Sinul seoses keskkonnaga?

Mia Britt: Püüan loodusesse ja keskkonda aukartusega suhtuda. Oleme kõik neist sõltuvuses. Meie tervis, elu võimalikkus ja lausa rahu maailmas sõltuvad sellest, kas suudame meile antud ressursse mõistlikult kasutada.

Carolin: “Ma väga hindan looduses olemist ja eriti metsas käimist ning üritan omalt poolt teha kõik, et säilitada meie ilusaid Eestimaa metsasid ja muid looduslikke paiku. Minu jaoks väga oluline olla keskkonnateadlik ja tarbida tooteid, mis aitavad keskkonda säästa.”

Marieta: “Ma väärtustan puhast loodust ja jätkusuutlikkust.”

Evelin Alexa: “Puhtus, lihtsus… see, et sa saad aru, mida ja miks sa teed.”

Kas jälgid enda tarbimist ja miks? 

Mia Britt: “Jah jälgin, sellepärast et tean, et kui annan endast kõik, et vähem tarbida ja olla loodushoidlik ning tark tarbija, aitan kaasa keskkonnaprobleemide leevendamisele. Suured muutused algavad väikestest tegudest.”

Carolin: “Ma olen väga teadlik tarbija, sest nii saan ma isiklikul tasandil anda panuse keskkonna säästmisse. Oma rahakotiga annan mina enda hääle nendele firmadele, kelle tooted on keskkonnasäästlikud ja eetiliselt valmistatud. Iga kord, kui ma midagi ostan, mõjutab see nõudlust turul teatud toodete järele.”

Marieta: “Ikka jälgin, eelkõige sellepärast, et raha kokku hoida. Tihtipeale inimesed arvavad, et taaskasutus ja roheline eluviis on kulukas, kuid mina näen, et see on vastupidi. Näiteks enamik minu riietest on pärit teise ringi poodidest ja tänu sellele olen väga palju raha kokku hoidnud. Tööle võtan kaasa kodus tehtud toidu ning oma joogipudeli. Samuti, kui käin näiteks tanklast kohvi ostmas, on mul oma termos, millega kusjuures saab allahindlust ka.”

Evelin Alexa: “Enne väga jälgisin, kuid praegu ei jälgi, sest olen ära harjunud keskkonnasõbraliku eluviisiga. Terve perega oleme väga keskkonnasõbralikud – sorteerime prügi, taaskasutame asju, sõidame autoga vähe. Miks? – hea küsimus… lihtsalt meile meeldib selline elustiil ja me soovime head ja puhast tulevikku.”

Milliseid nippe kasutad keskkonna säästmiseks? 

Mia Britt: “Tarbin väga teadlikult; jälgin mida söön; kasutan väga vähe autot ja ühistransporti, liigun jala ja panen tähele end ümbritsevat loodust; kannan looduslikest materjalidest rõivaid; sorteerin prügi; taaskasutan riideid ja tarbeesemeid; nähes looduses prügi, korjan üles; ei kasuta ühekordseid nõusid.”

Carolin: “Ma kasutan toidupoes käies riidekotte; võtan kohvikusse kaasa oma kohvitopsi; ostan enda riideid second-hand-poodidest, keskkonnasõbralikelt brändidelt või õmblen ise; ma laenutan/laenan võimalikult palju asju, selle asemel, et kogu aeg uusi osta; üritan osta asju suures koguses, sest nii on vähem erinevaid pakendeid.”

Marieta: “Üritan anda endast parima, et poest mitte ühtegi kile- ega paberkotti minuga koju ei tuleks, seega hoian oma autos riidest kotte, mida on mugav kaasa haarata. Samuti on mul autos olemas söögiriistad ja metallist kõrred, et ma ei peaks plastikust ühekordseid variante kasutama.“

Evelin Alexa: “Rohkem käin jalgsi, kasutan kangasmaske ja -kotte, taaskasutan kilekotte ning viin oma vanad riided kaltsukatesse.”

Millised on olnud Sinu väljakutsed seoses keskkonna säästmise nippidega?

Mia Britt: “Ma armastan tohutult liha ja kõike loomset, aga sellest hoolimata olen ma vähendanud oluliselt loomsete valkude tarbimist. Kasutan vähe ühistransporti ja autot – see on väljakutse minu jaoks. Tihtipeale on päevagraafik tihe ja punktist A punkti B jõudmiseks oleks mugavam kasutada transporti, seega üritan planeerida päeva nii, et jõuaksin vajalikesse kohtadesse jalgsi või rattaga.”

Carolin: “Reisides või pikemalt kodust eemal olles on väga raske kõiki neid nippe järgida, sest tihtipeale ei ole siis võimalik oma kohvitopsi kaasa võtta või vältida pakendatud valmistoite ja plastnõusid. Selles osas ma ikka veel õpin, kuidas saaks paremini. Alguses läks mul tihti meelest ka poodi või kohvikusse minnes oma kotid ja nõud kaasa võtta, aga ajaga saab see harjumuseks ja nüüd ei unusta ma seda enam kunagi. Üks põhilisi ja suurimaid väljakutseid on oma mugavustsoonist välja tulemine – teadlik tarbimine tähendab oma endiste harjumuste muutmist, mis võtab, eriti alguses, palju energiat ja aega, et leida endale sobivad lahendused. Siiski on algne vaev seda väärt ja raskustest ei tasu heituda.”

Marieta: “Ütlen ausalt, et minu jaoks pole erilisi väljakutseid olnud, sest olen harjunud keskkonnasäästlikult elama. Õnneks pööratakse keskkonna hoidmisele üha rohkem tähelepanu ning enam pole prügi sorteeriv inimene, kes kilekotte ei kasuta, roheline aktivist, vaid täiesti normaalne inimene.”

Evelin Alexa: “Väljakutseks oli vähem tarbida kilekotte. Raske oli kogu aeg meeles pidada seda, et kangast kott peab kaasas olema.”

Mida peaks üks noor teadma keskkonnast?

Mia Britt: “Iga inimese panus on väga oluline. Maailma rahvastiku praeguse kasvutempo juures peaks iga inimene vähendama tarbimist ja oma ökoloogilist jalajälge.”

Carolin: “Minu arvates on kõige olulisem teadmine noorte jaoks see, et igaüks saab ISE teha väikeseid muutuseid. Kuigi ka valitsusepoolne sekkumine on oluline ja protestidega saab valitsusele anda märku muutuste soovist. Selleks, et midagi muutuks, peab iga tarbija ikkagi vaatama kõigepealt enda sisse ja küsima, mida tema saab teha. Nii kasvab uus põlvkond keskkonnateadlikke inimesi, kes aitavad säästa keskkonda, muutes oma tarbimisharjumusi ja toetades ettevõtteid, mille väärtused lähevad kokku nende enda omadega.”

Marieta: “Ma arvan, et igaüks võiks end kurssi viia sellega, kui kaua reaalselt asjad looduses lagunevad. Kuna prügi on üks suurimaid keskkonna saastajaid, siis kõige mõistlikum ongi selle arvelt oma panus anda. Lisaks, kui sa veel tead, et sinust mahavisatud näts jääb sinna ligi kümneks kui mitte rohkemaks aastaks lagunema, siis ehk leiad siiski lähima prügikasti.”

Evelin Alexa: “Seda, et pole mõtet oma arvamuse/käitumise muutumist keskkonna suhtes häbeneda või karta, sest ainult sorteerides, taaskasutades ja keskkonnale mõeldes võime me muuta oma olukorda.”

Kas soovid miskit veel lisada?

Evelin Alexa: “On olemas selline äpp nagi Fudler, kust saab osta restoranide müümata jäänud kvaliteetseid toite. Ma arvan, et see on väga äge äpp!!”

Küsis sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats ning toimetas Kätrin Zupsmann

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus