Olen Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilane Lisette. Käin küll trennis ja olen vabatahtlik noorteinfoportaalis Teeviit, ent mõnikord tundub, et peale õppimise muuks aega ei jäägi, rääkimata sõpradega kohvikus või perega kinos käimisest. Ometi vaatab mulle iga kuu lõpus pangakontolt vastu vaid paarkümmend senti, mis on alles jäänud kuu alguses kontole laekunud taskurahast. Kuhu mu raha siis kaob? Otsustan oma kulutused probleemi juureni jõudmiseks mõneks ajaks vaatluse alla võtta.
Ainus regulaarne kulu, mis mulle kohe pähe torkab, on rongisõit. Kui hommikul saan üldjuhul kooli autoga, siis tagasi koju pean sõitma rongiga. Niisiis viin läbi kiire arvutuse, et teada saada, kas soodsam oleks mõlemad otsad sõita ühe sõiduvahendiga või ongi rahaliselt kõige mõttekam sõita Tallinnasse autoga ja tagasi koju rongiga. Minu pere autol kulub 100 kilomeetri kohta 6,8 liitrit bensiini. See teeb 1,768 liitrit 26 kilomeetri kohta, mis on distants kodust kooli. ERRi lehelt loen, et parasjagu on kütuse hind 1,699 eurot liitri kohta, mis tähendab, et autosõit kooli maksab ligikaudu 2,95 eurot. Jagan selle summa kahega, sest autos sõidame isaga kahekesi, ja saan tulemuseks, et autoga kooli saamiseks kulub minu kohta summa 1 euro ja 48 senti. Rongiga maksan pileti eest 2,09 eurot, sest nagu mainitud, sõidan tavaliselt rongiga korra päevas, mistõttu näiteks 30 päeva pikkuse perioodipileti puhul oleks ühe otsa hind lausa ligikaudu 2,30 eurot (sest 30 päeva jooksul jõuan rongiga sõita vaid 20 korda). Kui aga sõidaksin rongiga edasi-tagasi ning soetaksin näiteks kolmekümne päeva pikkuse perioodipileti, siis peaksin ühe sõidu eest maksma vaid umbes 1,15 eurot. Niisiis tuleb välja, et käin koolis kõige kallimal võimalikul moel, sest kui liidan ühe rongipileti hinna autosõiduks kuluvale summale ja jagan saadud arvu kahega, siis näen, et maksan praegu ühe suuna eest keskmiselt 1,79 eurot. Võib-olla leiad ka Sina soodsamaid viise kooli jõudmiseks?
Teine kulu, mis ei ole küll nii suur kui transport kooli ja kodu vahel, on lõunasöök. Märkan, et eelistan nii mõnigi kord koolis pakutava tasuta söögi asemel midagi puhvetist osta. Hinnad koolis ei ole kuigi kõrged ning mulle tundub, et söök erilise kuluna arvesse ei lähe, kuid konto väljavõttest selgub, et näiteks jaanuaris kulutasin puhvetis lausa kuus eurot. See ei ole küll eriti suur summa, ent üsna mõttetu on raisata raha toidule, kui saaksin kõhu täis ka tasuta. Sarnane olukord on kohvikukuludega. Igal reedel tuleb ette olukord, kus pean pärast tundide lõppu trenni ootama. Kuna kodu on kaugel, siis sinna ma minna ei jõua ja seetõttu sean end tavaliselt koos õpikutega sisse mõnes kohvikus. Oma lemmikus kohas maksan koogitüki ja kakao eest 6 eurot ja 60 senti, sest ostu sooritamata mul seal kahjuks õppida ei lubata ning see poleks ka viisakas. Samas vaid paarisaja meetri kaugusel olevas raamatukogus on samuti olemas õppimiseks vajalikud lauad ning lausa tegevust soosiv vaikne keskkond. Niisiis annaks ka antud olukorras raharaiskamist vältida. Milliseid ebavajalikke kulutusi teed Sina?
Päevad mööduvad ja tundub, et kulutused on kontrolli all. Küll aga ei mõista ma endiselt, kuhu mu raha kaob, sest rongipiletitest ning lõunasöögist peaks pisut veel üle jääma. Kuid äkki kaob ühel reedesel päeval mu pangakontolt 60 eurot. Tuleb välja, et olen tellinud keskkonna Grammarly tasulise versiooni ning nüüd on see mult igas kvartalis makstava tasu sisse nõudnud. Otsustan Grammarly tellimuse alles jätta, kuna kasutan seda aeg-ajalt koolitöödeks, ent kiirustan üle vaatama teisi tellimusi, et rohkem ootamatusi ette ei tuleks. Näiteks lõpetan Microsoft 365 Personal tellimuse, mis oleks mind 5. aprillil ebameeldivalt üllatanud 99-eurose aastamaksuga. Kui oleksin unustanud seda teha, siis oleks mul olnud võimalus koheselt reageerides raha tagasi saada, kuid tagasimakse tingimused sõltuvad ettevõttest ning parem on ikkagi selliseid olukordi vältida. Kas Sina maksad äppide eest, mida tegelikult ei kasuta?
Seega, siin on minu kogemuse põhjal kolm aspekti, millele mõelda, et kulutusi kokku tõmmata:
- Transport. Pole vahet, kas sõidad kooli rongi, trammi, bussi või autoga või käid koolis jalgsi ning kulutad lihtsalt liiga palju taksosõidule. Vaata üle oma transpordikulud ning kuu lõpus on arvel kindlasti rohkem raha.
- Söök. Kohvikud, restoranid, toidupoed – kõik need kohad nõuavad, et maksaksid raha. Mõtle, kas saad kallid toidukorrad asendada soodsamate variantidega.
- Äpid. Võib-olla oled ostnud mõne äpi tasulise versiooni koos tasuta prooviperioodiga ning unustanud siis tellimuse enne tasuta perioodi lõppu tühistada. Või oled kunagi kasutanud mõne rakenduse tasulist versiooni, kuid ei vaja seda enam. Nüüd on aeg üle vaadata oma äpid ja nendega seotud kulutused.
Mina arvasin ka, et tavalise gümnaasiumiõpilasena on minu kulud minimaalsed ning kuskilt kokku tõmmata pole võimalik, kuid tänu sellele eksperimendile avastasin mitu valdkonda, kuhu raha liiga palju kaob. Soovitan ka Sinul kulutuste jälgimise väljakutse vastu võtta!
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
