2024. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadustepaketi, mis pikendab õppimiskohustust ja mille alusel hakatakse läbi viima kutsehariduse reformi. Muudatused hakkavad kehtima juba järgmisest, 2025/2026 õppeaastast ning need puudutavad nii põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe õpilasi. Mis on selle kõige eesmärk ning mida võidavad sellest õpilased? Lühida ülevaate leiad järgnevast artiklist.
Koolikohustusest saab õppimiskohustus kuni 18. eluaastani
Oled ilmselt kokku puutunud sõnapaariga “elukestev õpe”. Ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on elukestvast õppest ja õppimiskohustamise pikendamisest rääkides öelnud : “Tänapäeva maailmas ei ole vaja lihtsalt kauem koolis käia – on vaja kogu aeg õppida”. Õppimiskohustust ei tehta küll eluaegseks, kuid seda pikendatakse ühe aasta võrra. Hetkel kehtib koolikohustus 17-aastaseks saamiseni, mis tähendab, et noor peab õppima kas selle vanuseni või põhikooli lõpetamiseni. Neile, kes 2025. aastal asuvad õppima 9. klassi, hakkab õppimiskohustus esimesena kehtima kuni 18-aastaseks saamiseni. Võib küll tunduda, et aastane pikendus ei too kaasa suurt muutust, kuid siiski! Eelkõige tähendab see muutus seda, et kõik Eestis elavad noored, ka välisriigi kodanikud, peavad jätkama õpinguid kuni keskhariduse või kutsehariduse omandamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui noor omandab keskhariduse või kutsehariduse enne 18-aastaseks saamist.
Täna oleme olukorras, kus iga-aastaselt ei lähe edasi õppima ligi 700 põhikooli lõpetajat ning umbes sama suur on nende noorte arv, kes esimesel gümnaasiumi või kutsekooli aastal välja langevad – just selle olukorra lahendamiseks ongi muudatus oluline. Eesmärgiks on vähendada väljalangemist ning toetada haridustee jätkamist peale põhikooli. Samuti aitab see kaasa sellele, et noored leiaksid peale kooli lõpetamist kutseõppes omandatud erialal töö või läheksid edasi õppima kõrgkooli.
Isikustatud ehk personaalsem õppimine
Isikustatud õppimine tähendab õpilasehuvide ja võimetega arvestamist ning ka seda, et õpilasel on oma õppimise juhtimises suuremroll. Kasutades Riigikogu liikme Margit Sutropi tabavat võrdlust, on praegune haridussüsteem sarnane kaubamajale, kus müüakse ühesuguseid ja teatud suurustes riideid. Tegelikult peaks haridus meenutama aga rätsepatööd, kus ülikond õmmeldakse selle kandja eripära silmas pidades. Seega püütakse leida üha enam viise, kuidas muuta õppimine personaalsemaks ja i paindlikuks.. Üheks selliseks viisiks on huvihariduse sidumine tavaõppega. See tähendab ka õpikeskkondade ja vormide mitmekesistumist, näiteks saavad formaalse õppe olulisteks täiendusteks erinevad programmid loodusmajades, teatrites ja muuseumides, õpe võib toimuda ka noortekeskustes, digikeskkonnas, looduses jne.
Eelkõige on see oluline, kuna õpilane saab varasemast rohkem otsustada, mida ja kuidas ta õpib, mis tõenäoliselt suurendab ka õpimotivatsiooni. Samuti annab see võimaluse siduda oma õpingud huvide ja tulevikuplaanidega. Seega saab iga õpilane oma tulevikuplaane silmas pidades teha õpingutes teadlikumaid valikuid.
Muudatused kutsehariduses toovad uued õppekavad
Kutseharidust on siiani ümbritsemas teatav stigma, kutsekooli tunnistust ei peeta ehk nii mainekaks kui gümnaasiumi lõputunnistust. Selleks, et seda lõhet vähendada, tehakse rohkelt muudatusi ka kutsehariduses.
Nimelt hakatakse kutsehariduses rohkem tähelepanu pöörama üldainete õppimisele, õppekavad viiakse kooskõlla tööandjate ootustega ning üha enam pööratakse tähelepanu ka tulevikuoskuste arendamisele (digioskused, enesejuhtimine, probleemide lahendamine jne). Lisaks pööratakse rohkem tähelepanu ka õppija huvidele ja võimetele ning pakutakse sellest lähtuvalt erinevaid valikuvariante.
Kutsehariduse reformi raames planeeritakse 2025. aasta septembrist avada vähemalt 17 uut õppekava, näiteks saab õppida targa maja tehnosüsteemide ehitust ja hooldust või omandada uudsete autonoomsete sõidukitehnoloogiate spetsialisti eriala. Uuendatud kutsehariduse õppekavade lõpetajatel on võimalus jätkata õppimist kõrghariduses või suunduda tööturule.
Kutsekoolis õppijatele lisandub ka neljas kooliaasta, mille jooksul täidetakse põhikoolist pärit õpilünki, vajadusel õpitakse eesti keelt ning teadmisi omandatakse ka kutsevalikuks. See tähendab võimalust, et kutsekooli õppima minnes ei pea koheselt valdkonda või kutset valima, valiku langetamiseks on aega terve aasta.
Ühelt poolt on need muutused kasulikud selleks, et kutsekeskharidus muutuks noortele gümnaasiumihariduse kõrval kutsuvaks alternatiiviks. Õpilase seisukohast on aga olulisem see, et õppekava vastab tööturu ootustele ning valmistab noore tööleminekuks paremini ette. Samuti ka suurem valikuvabadus nii erialade lisandumise kui individuaalsema lähenemise näol.
Selleks, et vastata tänase kiiresti muutuva maailma ja tööturu vajadustele ning ootustele, peab ka haridusvaldkond pidevalt arenema. Personaalne õpe, huvide sidumine tavaõppega ning muudatused kutsehariduses pakuvad õppijatele senisest enam võimalust lüüa kaasa oma haridustee kujundamisel ja aitavad kaasa sellele, et noored suunduksid tööturule ning saaksid oma elus paremini hakkama.
Allikas: Riigikogu võttis vastu õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformi elluviimist võimaldava seadustepaketi
Allikas: Margit Sutrop: uus hariduse arengukava määrab sihid järgmiseks 15 aastaks
Allikas: Koolikohustus
Allikas: Kutsehariduse reform tõukub ennekõike õppijate nappusest
Pilt: Unsplash+ (autor Kateryna Hliznitsova)
Artikli koostas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Laura-Liisa Tõldsepp.
