“Selle asemel, et olla inimene, on tähtsaks muutunud omada asju.”
– Jüri Ginter
Hea tunne on omada palju asju. Omada asju, mis meeldivad ja kõnetavad; näitavad teistele, milline on sinu isiksus ehk mis ja kes sulle korda läheb. 13. sajandil elanud Lembitule meeldisid mõõgad ilmselt sama palju kui Anule riided tänapäeval. Muutunud on ainult asjad ja nende kättesaadavus – ning asju on pööraselt lihtne kätte saada. Ostuhulluse pandeemia on teinud meist vampiirid, kes oma täitmatut tarbimishimu rahuldada püüdes planeeti tühjaks imevad. Tänaseks on ületarbimisest saanud tõbi, millega arsti juurde minemisest inimkond järjepidevalt keeldub.
Mis on ületarbimine?
Ületarbimine kõige lihtsamas mõistes tähendab, et me tarbime rohkem kui meie heaolu jaoks vaja on. Kõige rohkem esineb vee, toidu ja energia ületarbimist. Ületarbimise-nimelist katelt kütab himu majanduskasvu järele. Just tarbimine on see, mis meie majandust juhib/käimas hoiab. Rahvaarvu tõusuga suureneb ka tootmine, ühes sellega kasvab materiaalsuse tähtsus ning see omakorda loob inimestele üha suuremaid ja paremaid võimalusi lubada asju, mida tegelikult vaja ei lähe. Pidevalt tulevad välja uued vidinad, alates iPhone 13-st väiksemate ja kiiremate sülearvutite, tahvelarvutite ja uute kohvimasinateni. Jäätmete hulk, mis tekib meie ostudest, on astronoomiliste mõõtmetega. Asja teeb veel hullemaks see, et enamik elektroonikaseadmed pole taaskasutatavad. Meie ostlemine hoiab küll ettevõtteid elus, kuid samas aitab kaasa ülemaailmsele jäätmeprobleemile.
Miks ületarbimine on probleem?
Ületarbimine aitab kaasa kliimamuutustele ning suurendab õhusaastet. Lisaks tekitab see inimesele oluliste loodusvarade puudust, kurnates planeedi elu toetavaid süsteeme, näiteks neid, mis varustavad meid mageda veega. Üks enim tarbitavatest produktidest on toit. Tekib lumepalliefekt, kus tööstused muutuvad aktiivsemaks ning seetõttu omakorda kasvab õhu, vee ja mulla saastatus. Keemiliste väetiste kasutamine kasvatab küll saagikust, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub.
Ka energia tootmine ja tarbimine avaldab keskkonnale märkimisväärset survet. Seda peamiselt kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete vallandumise, maakasutuse, jäätmetekke ja naftareostuse näol. Selline surve aitab kaasa kliimamuutusele, kahjustab looduslikke ökosüsteeme ja inimese kujundatud keskkonda ning mõjub kahjulikult inimeste tervisele.
Kõige rohkem kasutatakse siiski vett ja seda mitmesugustes tööstusettevõtetes, toidu tegemiseks. Vesi on ka suur osa meie igapäevaelust. Ligikaudu 90% tööstuses, teeninduses ja koduses majapidamises kasutatud reoveest jõuab tagasi loodusesse. Puhas mage vesi on hindamatu väärtusega loodusvara, milleta Maal elu poleks.
Ületarbimine on planeedi keskkonnakriisi juureks. Ostuhulluse küüsis vaevlevas maailmas ostetakse ja tarbitakse mitmesuguseid tooteid mõtlemata, kas neid ikka vaja on, mis asjadest hiljem edasi saab või mida need tervisega teha võivad. Ületarbimise pandeemia leevendamisele saab oma panuse anda igaüks, jälgides oma tarbimisharjumusi ning järgides vanasõna: üheksa korda taaskasuta, üks kord osta.
Artikli koostasid noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlikud Jakob Mürk ja Laura-Liisa Tõldsepp keskkonnasõbralikkuse teemakuu raames juunis 2023.
Foto: Kuidas 84 mlj kg toitu Raekoja platsil välja näeks. Originaal: Aerofoto Tartu Raekoja platsist ja selle ümbrusest, 1.09.2001. ERMi fotokogu. Litsents CC BY-NC 4.0. Töödeldud.
