fbpx

Rahatarkuse eksam: 10 küsimust ja vastust, mida gümnaasiumilõpetaja võiks teada

Riigieksamid on peagi ukse ees. Kas poleks tore, kui gümnaasiumis saaks teha ka rahatarkuse eksami, et oskaksid tudengina nupukalt majandada? Siin on Sulle rahatarkuse proovieksam koos vastustega. Need teadmised on vanemate pesast välja lennates hea kaasa võtta.

1. Millest alustada, kui tahan oma rahaasjad tõsiselt käsile võtta?

Pane kirja, mille jaoks soovid raha säästma ja koguma hakata. Kui jääd hätta, võta appi SMART-mudel: eesmärk peab olema konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiritletud. Seejärel alusta kulude ja tulude üleskirjutamisega, et senine olukord kaardistada, ning siis juba eelarve pidamisega, et saaksid teadlikult eesmärkide saavutamise poole liikuma hakata.

2. Mis on eelarve?

Eelarve annab ülevaate, milline on Su tegelik rahaline olukord: kui suured on sissetulekud ja väljaminekud ning mille arvelt saad vajaduse korral kulutusi kokku tõmmata. Eelarvet oleks hea koostada kuu kaupa.

3. Kuidas näha suuremaid kulukohti ette?

Hoia silm peal asjadel, mida pead kindla aja tagant soetama, näiteks telefon või arvuti. Kui oled suurema ostu teinud, siis tekib kolme kuni seitsme aasta pärast vajadus see uuema vastu välja vahetada. Pane plaanitud suuremad kulud kirja, näiteks koosta aastaeelarve, sest siis on silme ees, millal ootavad ees suuremad kulutused.

4. Kuidas hoida raha kokku ja koguda?

Mõtle rahalised otsused läbi ning hoia oma harjumustel silm peal. Vahel võid ka mõelda, mitu tundi peab tööd tegema, et konkreetset asja osta ning kas see on seda väärt. Mõtle sellele, mida tegelikult vajad, mitte sellele, mida saad endale lubada. Kui oskad vajadusi ja soove eristada ning osta vajadustest lähtudes, siis jääb rohkem vaba raha kätte ja säästupuhver aina suureneb.

Otsi ka lisaraha teenimise võimalusi. Regulaarsest sissetulekust saab säästa vaid mingi protsendi, aga lisasissetulekutest palju rohkem.

5. Kas ma pean ainult raha koguma või võin vahepeal ikka kulutada ka?

Aeg-ajalt on okei end hellitada, kuid hoia säästupuhver alati meeles. Kui peaks juhtuma mõni ootamatu olukord, tuled omal käel kenasti toime. Mõningatel juhtudel ei pääse siiski raha laenamisest, kuid sel juhul mõtle läbi, kust saad tagasimaksmiseks raha.

6. Kuidas teenida lisaraha?

Paku end lapsehoidjaks, koerajalutajaks või aita hoopis ümbruskonnas hooajatöid teha. Suuremates linnades on võimalik hakata ka toidukulleriks ja töötada endale sobival ajal. Miks mitte kasutada võimalust ning ühildada õhtused rattatreeningud toidukullerina ringi tuhisemisega?

7. Mida teha kogutud rahaga?

Kui Sul on kogutud juba paari kuu jagu sääste, siis pane edasine raha tööle ja alusta investeerimisega. Alustada võid kasvõi 1 euroga, investeerides näiteks kas aktsiatesse või fondidesse.

8. Miks investeerida?

See on üks peamisi viise kaitsta raha inflatsiooni eest. Inflatsioon on raha väärtuse vähenemine, mille tagajärjel tõusevad kaupade ja teenuste hinnad. Lihtne näide: kui panid 2019. aastal hoiukontole 100 eurot, siis nüüdseks on selle ostujõud vähenenud. Samaväärse ostujõuga säästusumma oleks umbes 124 eurot. Kui plaanisid selle raha eest osta endale 100-eurosed jalatsid, peaksid nüüd nende eest välja käima märksa rohkem. Lisaks jõukuse kasvatamisele annab investeerimine Sulle tulevikus rohkem vabadust.

9. Mis on liitintress?

Intress on teadupärast summa, mida maksad pangale, kui võtad laenu, aga intressi saad ka enda kasuks tööle panna – kasutada liitintressi võimendust. Liitintress tähendab seda, et juba teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima. Mida pikem on aeg, seda rohkem liitintress mõjule pääseb.

Näiteks kui investeerid 100 eurot tootlusega 10% aastas, siis aasta lõpuks on sul 110 eurot. Kui suunad selle uuesti kasvama, siis hakkab see 110 eurot omakorda 10% teenima, kasvades aasta pärast 121 euroni ning viie aasta pärast on 100 eurost saanud liitintressi mõjul juba 161 eurot.

10. Mida saaksin teha, et olla veel rahatargem?

Ümbritse end sarnaselt mõtlevate inimestega. Hakka suhtlema nendega, kes hindavad säästlikku ja jätkusuutlikku eluviisi. Astu ülikooli investeerimisklubisse, otsi mõttekaaslasi internetist ning käi üritustel, kus räägitakse säästmisest ja investeerimisest.

Liitu ka Facebookis, TikTokis või Instagramis Eesti suurima rahatarkuse grupiga Kogumispäevik, et ammutada häid nippe, kuidas liikuda rahatarkuse redelil ülespoole ja parandada oma rahalist heaolu.

Artikli autor on Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse spetsialist Grete Koho.

Skip to content