Tegime intervjuu psühhiaatria residendi Ove Liis Mahhoviga, et rääkida temaga erinevatel sõltuvusprobleemidega seotud teemadel.
– Palun tutvustage ennast lähemalt, kes Te olete ning millega igapäevaselt tegelete?
Olen üldarst ja psühhiaatria eriala omandav arst-resident. Igapäevaselt töötan vaimse tervise muredega inimestega, vabal ajal olen vaimse tervise aktivist, info jagaja ja müütide kummutaja.
– Kuidas leidsite oma südamekutse töötada niisugusel erialal, kus praegu ametis olete?
See oli pragmaatiline valik. Tahtsin eriala, kus saab pikalt ühe inimesega ravikoostööd teha, aga ei hakka igav. Soovisin, et töövõimalused ja -valikud oleks võimalikult laiad ning eriala omandamisel õpitud oskused kanduksid edasi ka pärisellu.
– Nii tore on vaadata, et Teil on oma kodulehekülg ovemahhov.ee ja Instagrammis konto @oveliis, kus jagate erinevaid nõuandeid, kuidas tulla toime vaimse tervise probleemidega. Kust tuli see mõte aidata inimesi ka virtuaalsel teel, panustades sinna oma aega ja pühendumist?
See oli viis leida lapsega kodus olles erialane väljund. Minus tekitasid ärritust ja frustratsiooni erinevad vaimse tervisega seotud müüdid, mis aktiivselt levivad, püsivad ja inimesi abi otsimast tagasi hoiavad. See hobi on minu jaoks nii põnev kui ka rahuldustpakkuv väljakutse.
– Kuidas mõjutab amet Teie vaimset heaolu? Kas on raske teiste probleemide seest välja tulla ja minna oma eluga edasi?
See on kõigi abistavate elukutsete probleem. Tervishoiutöötajad teavad – selleks, et teisi aidata, peavad endal baasasjad korras olema. Pööran tähelepanu piisavale unele, liikumisele, hobidele, headele suhetele ja toitumisele, vajadusel otsin ka ise tuge. See kõlab lihtsalt, aga see toimib.
– Missugused vaimse tervise probleemid on kõige sagedasemad? Kui paljud noored ja ka täiskasvanud vaevlevad sõltuvushaiguste küüsis?
Kõige sagedasemad on ärevus ja depressioon, mida esineb nii omaette kui paljude teiste probleemidega (nt sõltuvushäired või aktiivsus-tähelepanuhäire) koos.
Selleks, et mõnuainete kahjulikku mõju tunda saada, ei ole vaja olla sõltuvuses. Piisab alkoholi puhul madala riski piire ületavast tarvitamisest või, paljude ainete puhul, üldse tarvitamisest, mõnikord isegi ainult proovimisest.
Liigne alkoholi tarvitamine on juba kaua aega Eestis olnud tõsine probleem selgete tervisekahjudega, sinna kuuluvad nii traumad, vaimse tervise kahjud kui ka füüsilise tervise kahjud (nt vähiriski tõus).
Tervistkahjustavate ainete hulka on, eriti noorte hulgas, viimasel ajal eriti suure hooga lisandunud kanep ja e-sigarettide kaudu tarvitatav nikotiin. Kui paljude narkootikumide kahjulikust mõjust teatakse, siis info kanepi ja e-sigareti tervistkahjustavast mõjust tuleb noorele inimesele sageli üllatusena.
– Kui paljud tunnistavad, et neil on probleeme sõltuvushaigusega? Millest ollakse kõige rohkem sõltuvuses?
Sõltuvus on diagnoos, milleks peavad olema aasta jooksul olema esinenud 3 tunnust järgnevatest: tugev tung ainet tarvitada, võimetus kontrollida tarvitamise kestust, tarvitamise vähendamisel tekkiv võõrutusseisund, muude huvide taandumine tarvitamise ees, tarvitamise jätkumine vaatamata ilmselgetele kahjustavatele tagajärgedele.
Nende kriteeriumite täitmiseks ei pea olema poe taga alkoholi libistav töötu inimene. Sõltuvust võib esineda ja esineb kõigi elualade inimestel – ka neil, kes pealtnäha edukad on ja hästi toimet tulevad. Just viimastel võib seda mõnikord olla raske tunnistada, eriti, kui alkohol või narkootikumid on osa elustiilist.
Kõige sagedasem sõltuvus Eestis on nikotiin. Kuigi olukord on liikunud paremuse poole, on 2022 andmete seisuga 16% inimestest igapäevasuitsetajad. Igapäevane suitsetamine – see on nikotiinisõltuvus.
– Mis on see põhitegur, miks inimesed langevad sõltuvusse tervist kahjustavatest tegevustest või ainetest?
Sõltuvusriskiga ained soodustavad tehislikult ajus dopamiini vabanemist. See paneb eredalt särama aju “mõnuringed”, mis ütlevad ajule – see on hea, seda on ellujäämiseks vaja. Mehhanismid, mis on mõeldud meid elus hoidma, hakkavad tööle narkootikumi hankimise heaks. Mida rohkem tarvitada, seda sügavamale kinnistub muster. Aju harjub ainega, loomulik dopamiinitase langeb, ilma olles tekivad võõrutusnähud. See on haigus, mille ravi on pikk ja aeglane – aga kui see ette võtta, on tervenemise tõenäosus väga suur.
Mõnel inimesel on suurem kaasasündinud sõltuvusrisk. Suurem risk sõltuvusse sattuda on ka neil, kes tarvitavad mõnuaineid mõne vaimse tervise probleemi leevenduseks ning neil, kellel on elus vähe muud, mis naudingut pakuks. Sõltuvusriski tõstab ka rohke tarvitamine.
– Kuidas aidata neid inimesi , kellel on sõltuvusprobleemid?
Sõltuvus on ravitav, enamik järjepidevaid abi otsijaid saavad sellest lõpuks lahti. Sageli arvatakse, et sõltuvusravi on sama, mis võõrutusravi ning kui inimesel ei õnnestu peale ühekordset loobumist “puhtaks” jääda, on ravi ebaõnnestunud.
Tegelikult on sõltuvus krooniline haigus, ravi on aastatepikkune ning hõlmab endas korduvaid loobumisi, libastumisi ning isegi tagasilangusi. Sõltuvusravi võtab aastaid, aga on väga tulemuslik.
Hea esimene samm on perearsti või sõltuvusõe vastuvõtule pöördumine. Infot leiab alkoinfo.ee, narko.ee või tubakainfo.ee.
@Oveliis vastab oma Instagrami kontol ka jälgijate küsimustele. Siit leiad küsimused/vastused sõltuvusega seotud teemadel.
Artikli autor noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Kertu Kändla.
