Perfektsionism on isikuomadus, mil on tööandija või õpetaja kõrvus hea kõla, kuid mis tegelikult võib kaasa tuua palju kannatusi ja ka vaimse tervise probleeme. Enamik inimesi püüab iga päev olla parim versioon iseendast ning selles pole iseenesest midagi halba. Küll aga tekib probleem, kui see püüdlus kasvab ebarealistliku täiuslikkuse ihkamiseks.
Paradoksaalselt saab selle isikuomaduse avaldumine jõudu alaväärsustundest. Tuntakse, et üksnes endast võimatut oodates ollakse teiste armastust ja heakskiitu väärt. Kuna latt on aga sõna otseses mõttes võimatult kõrgel, siis pettutakse endas alatasa – tõsised saavutused näivad seevastu enesestmõistetavatena. Jääb tundmus, et alati saaks paremini. Perfektsionismi üllas mõte, aga ennasthävitav loomus valmistab tänapäeval mõttetut piina üha rohkematele noortele.
Filosoofiadoktor Brene Brown, kes ennast ka endise perfektsionistina määratleb, on sõnastanud perfektsionismi definitsiooni nii, et sellest kanduks üle ka selle olemus; see, kuidas perfektsionism inimesele mõjub:
“Perfektsionism pole sama asi kui püüd anda endast parim. Perfektsionism ei tähenda kasulikku saavutust ja arengut. Perfektsionism on usk, et kui elame täiuslikult, näeme täiuslikud välja ja käitume täiuslikult, võime muuta minimaalseks või ära hoida süütunnet, hukkamõistu ja häbi. See on kaitsekilp. Perfektsionism on kahekümnetonnine kilp, mida me kaasas tassime, arvates, et see kaitseb meid, ehkki tegelikult takistab see meid õhku tõusmast.”
Browni “kahekümnetonnised kilbid” võivad aga olla erinevates värvides – nimelt on perfektsionism spektrum, mitte ei avaldu alati üheste sümptomitega ja toimi samadel alustel. Eristatakse enesele suunatud perfektsionismi, mis võib olla edasiviiv või kriitiline, ning sotsiaalselt kirjutatud perfektsionismi. Mis nende vahe on?
- enesele suunatud edasiviiv perfektsionism. Hõlmab endale ise kõrgete standardite seadmist ja visadust suurte eesmärkide saavutamisel. Seda ajendab sisemine soov isiklikuks arenguks isiksusena.
- enesele suunatud kriitiline perfektsionism. Hõlmab samuti endale ise kõrgete standardite seadmist, olles samas seejuures liigselt enesekriitiline ja nõudlik. Sellistel inimestel on sageli madal enesehinnang, probleemid ärevusega ja hirm läbikukkumise ees; enda saavutustest ei suudeta saada rahulolu.
- sotsiaalselt kirjutatud perfektsionism. Hõlmab tundeid, et enesele on ebarealistlikud standardid seadnud teised. Neid standardeid täita püüdes võtab maad ärevus ja masendus, kardetakse teiste hinnangut ja tuntakse, nagu enese igat liigutust jälgitaks kriitiliselt.
Perfektsionismi väljakujunemine saab alguse uskumusest, et omaksvõtt sõltub saavutustest – et üksnes siis ollakse teiste armastust väärt, kui ollakse ennast kuidagi ületanud. Sellise arusaama võivad kujundada vanemad, kes premeerivad last üksnes siis, kui see on midagi “hästi teinud”, või lapsele ebarealistlikud ootused seadnud. Perfektsionismi väljakujunemisel võib rolli mängida ka liigne, ülevoolav kiitmine ja sotsiaalmeedia.
Perfektsionismi sümptomid
Perfektsionismiga kaasnevad nii vaimsed, füüsilised kui ka sotsiaalsed nähud. Viimane tähendab seda, et mõju avaldub ka suhetele, mis perfektsionistil teiste inimestega on. Nähud võivad alatüüpide kaupa küll erineda, kuid mingil määral ka kattuda. Lisaks võivad inimesel ilmneda nähud mitmest alatüübist korraga.
Enesele suunatud edasiviiv perfektsionism on inimesele positiivne ja tervislik. Sellega seotud omadused:
Enesele suunatud kriitiline perfektsionism on inimesele toksiline. Sellega on seotud järgnevad omadused:
Sotsiaalselt kirjutatud perfektsionism on inimesele sama toksiline, kui eelminegi alatüüp. Nende kahe erinevus seisneb selles, kust tuleb inimesele signaal tegutsemiseks: eelmise perfektsionismi korral tuleb see signaal enda seest, praeguse puhul aga tunnetatakse seda tulevat väljastpoolt, ühiskonnast või teistelt inimestelt (isegi kui see tegelikult nii ei ole). Sotsiaalse perfektsionismiga võib kaasneda:
Et perfektsionistlikest kalduvustest üle olla, tuleb esmalt leida probleemi juur. Oma olemuselt on perfektsionistlike mõtete näol tegu harjumusega. Teose “Aatomharjumused” Autor James Cleari järgi on inimese harjumustel neli etappi, millest esimene on signaal, millele järgneb ihaldus, seejärel vastus (ehk otsus, kuidas ihaldust täita) ja lõpuks tasu – mõnutunne, mis saadakse ihalduse täitmisest. Tekib nõiaring ja inimene tahab tegevust korrata. Paraku kehtib seesama tsükkel ka halbade harjumuste puhul.
Nagu eelnevalt mainitud on ka perfektsionistlikud mõtted harjumus, pakkudes inimesele teatud olukorras harjumuspärast käitumismalli. Siin on mõned levinud signaalid, mis võivad käivitada perfektsionistlikud, ennasthävitavad käitumismustrid, ja mida tuleks tähele panna:
- hirm eksimise ees
- sotsiaalne surve
- akadeemiline surve
- võistlusvaim, rivaalitsemine
- enda teistega võrdlemine
- tunne, et teised ootavad sinust kindlaid tulemusi
- vajadus endale midagi tõestada
- vajadus olla kontrollis ja teised perfektsionismi soodustavad iseloomu omadused
- Teadvusta endale, et oled perfektsionist. Klišeed klišeeks, probleemi lahendamine algab murekoha tuvastamisest. Järgmine kord, kui avastad end jälle täiuslikkust taga ajamast – näiteks mingi projekti juures –, mõtesta endale, kas see on ka tegelikult vajalik, kuidas see sulle mõjub ja on see seda ka väärt. Hea rusikareegel on mõelda nii, et tihti piisab sellestki, kui miski on tehtud 80% hästi.
- Märka perfektsionistlikke automaatmõtteid: Ole tähelepanelik enesekriitiliste ja negatiivsete mõtete suhtes. Mõtte tekkides küsi endalt, kas sel mõttel on ka alust. Põhineb see faktidel või on see ehk liialdatud? Püüa automaatmõte asendada tasakaalustatuma ja positiivsema mõttega.
- Sea endale realistlikud ootused: Kogu nädala töö ühe päeva to-do listi panemine ei ole realistlik. Jaota ülesanded päevade peale enam-vähem võrdselt, arvestades seejuures kui palju planeerimata aega sul igal päeval on. Tee suured ülesanded väiksemateks osadeks. See tekitab eduelamust ning nii on rohkem motivatsiooni tööd teha.
- Kohtle end nagu oma sõpra: Kas nõuaksid oma sõbralt ilmselgelt võimatut? Kas pahandaksid oma sõbraga iga väiksema eksimuse pärast? Miks teed seda siis endale? Püüa olla enda vastu sama mõistev ja kaastundlik, kui oled teiste vastu. Tuleta meelde, et oled ka vaid inimene ning sul on õigus olla ebatäiuslik.
- Hoolitse oma füüsilise ja vaimse heaolu eest: Leia aega lõõgastumiseks, hobidega tegelemiseks, sõpradega kohtumiseks ja muudeks tegevusteks, mis sulle rõõmu valmistavad. Kindlasti tuleb kasuks ka füüsiline aktiivsus ning seda mitte ainult füüsilise tervise, vaid ka vaimse tervise vaatenurgast.
- Tunne oma võimeid ja õpi ütlema “Ei.”: Väldi endale liiga suure koormuse panemist. Pigem võta vähem ülesandeid ja vii need lõpuni. Keegi ei tohiks olla pahane kui nende pakkumisest keeldud. Tõenäolisem on nende pahameel siis, kui liialt suure koormuse tõttu ei jõua sa alustatut lõpuni viia.
- Õpi tähistama saavutusi, ükskõik kui pisikesed need on. Kiida ennast või luba endale peale suurt pingutust midagi head.
- Otsi tuge: Räägi mõne usaldusväärse pereliikme, sõbra või hoopis eksperdiga oma mõtetest ja tunnetest.
Nagu näha, on perfektsionismil erinevaid vorme ning kõik neist pole tingimata halvad. Küll aga on väga lihtne sattuda ennast kurnavasse ja hävitavasse nõiaringi, millest välja saamine juba nii lihtne pole. Kuid, nagu muudest halbadest harjumustest loobumine, pole ka see võimatu. Vaja on tahtejõudu ning õppida oma mõtteid ja käitumismustreid märkama ja ümber korraldama.
Kasutatud allikad:
Artikli autorid on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlikud Laura- Liisa Tõldsepp ja Jakob Mürk.
