fbpx

Persoonilugu koolipsühholoogiga: alati on olemas lahendus

Olen Kaisa ja töötan Rocca al Mare Koolis psühholoogina. Selles koolis algas psühholoogina 4. tööaasta. Varasemalt olen töötanud ka Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis ja Rajaleidjas.

  • Kuidas jõudsite koolipsühholoogi erialani? 

Ma õppisin psühholoogiat Tartu Ülikoolis ja käisin õpingute raames ka praktikal koolis. Pärast praktikal käimist arvasin ma, et koolis töötamine ei ole minu jaoks. Magistriõppes käisin ma vahetusaastal Saksamaal Konstanzi Ülikoolis ja kui ma vahetusaastalt tagasi tulin, siis hakkasin tööd otsima. Parasjagu oli ka majanduskriis ja mina ei olnud veel magistrit ära lõpetanud. Lõpuks kandideerisin ka koolipsühholoogiks ja sain sealt ära ütleva vastuse. Ma otsustasin, siis et kui ma tööd ei leia, siis ma võtan veel erinevaid aineid ülikoolis. Esimene päev kui ma Tartus loengus olin, sain kõne koolist, kust sain eitava vastuse paar kuud tagasi. Nende valitud psühholoog läks lapsehoolduspuhkusele ja nad pakkusid mulle võimalust sinna tööle minna. Ma läksin tööle kooli ja olen jäänud haridussüsteemi tööle 10 aastaks.

  • Millised on enamlevinud vaimse tervise probleemid noorte seas? 

Vaimse tervise probleemidest näen ma enim ärevust ja depressiooni, aga üpris palju on ka rahulolematust enda kehaga ja probleeme söömisega.

  • Kuidas on covidi aegne koolisüsteem muutnud õpilaste suhteid ning tervist? 

Ma saan rääkida sellest, mida ma näen kogen, kuid iga inimese/õpilase kogemus on erinev ja oluline. Ma näen, et klassi “meie”-tunnet on raske olnud kohati säilitada. Õpilased on distantsõppe ajal leidnud need klassikaaslased, kellega rohkem suhelda. Ja kohati on ka sõprusgrupid muutunud.

On õpilasi, kellele väga sobis ja meeldis distantsõpe. Ja on õpilasi, kelle jaoks oli üksi kodus õppimine ja teiste ainult arvutivahendusel nägemine väga raske. Neil, kellel oli raske, neil mõjutas see kindlasti nende meeleolu ja oli neid, kellel oli raske väljapääsu näha selles olukorras. Osa õpilasi jälle väga nautis kodus toimetamist ja raske on nüüd, kui on vaja jälle 5 päeva nädalas koolis käia. 

  • Tänasel päeval on palju erinevaid võimalusi noortele. Üks soovitus noortele, kuidas leida elus oma „kirg“?

Meil kõigil on elus midagi või mingid tegevused, mille poole tõmbab rohkem. Pane neid tähele. Ja muidugi katseta ja proovi uusi asju, tegevusi. 

  • Kuidas ületada elus ettetulevaid raskusi?

Sammhaaval. Alati on olemas lahendus, kuid see võib-olla hoopis teistsugune kui me soovime ja sellepärast on seda ka raske näha. Ja leia oma inimesed – mõistvad ja toetavad kaaslased on imeline tugi, kellega koos neid samme teha.

  • Kuidas aidata enda sõpra, kellel on raske? 

Paljudele on abi küsimine raske ja sellepärast võib ise märku anda, et oled olemas ja valmis kuulama sõpra. Abi vastuvõtmine võib ka raske olla, nii et ära siis solvu kui sõber kohe või üldse ei võta abi vastu. Tunneta ka enda piire ja kui teema on liiga raske või kui sõbral ikka väga pikka aega ei lähe paremaks, siis võib soovitada edasi pöörduda nt psühholoogi poole.

  • Tihti noored ei taha pöörduda psühholoogi poole ning pöörduvad viimase võimalusena. Mis te arvate sellest?

Kahjuks on see tõesti nii. Väga raske on sageli isegi endale tunnistada, et ma vajan abi. Ja selleks, et tuleks otsus üldse psühholoogi juurde tulla, peab ju endale tunnistama, et abi on vaja.

  • Millised on koolis enim levinud stereotüübid seoses vaimse tervisega?

Väga suur raskus on, et ma ei taha, et keegi teada saaks/näeks, et ma psühholoogi juures käin. Kardetakse, et teised hakkavad siis neid haletsema või üldiselt kardetakse teiste arvamust.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus