Õppimisvõimalused välismaal: millele mõelda ja kuidas valida?

Välismaale õppima minemise võimalusi on mitmeid. Saad väärtuslike kogemusi, lood uusi suhteid ja arendad igakülgselt oma võimeid. Ilmselt küsid, kuidas leida endale sobiv kool välismaal, kui võimalusi on nii palju?

Eesti kooli- ja haridussüsteem on sulle ilmselt tuttav ja arusaadav. Seda arusaamist ei saa aga enamasti üks-ühele välismaale üle kanda ning kohati võivad erinevused Eesti ja mõne teise riigi vahel olla väga suured. Alates sellest, millal algab õppeaasta kuni selleni, kui palju tuleb õppimise, elamise ning õpikute eest tasuda.

Millega peab kindlasti arvestama ja kust saada õiget ja ajakohast infot? Kas minna lühemaks või pikemaks ajaks?

Põhikooli või gümnaasiumi ajal

Põhi- või keskhariduse omandamise ajal tuleks ettevalmistustega alustada juba aasta-poolteist enne välismaale minekut. Kõigepealt tuleb tutvuda üldinfoga: uurida, millised on võimalused (õppimine, praktika, vabatahtlik töö, keeleõpe, suvekursused), ja kuidas oleks võimalik õpet rahastada. Erinevate välismaale mineku võimaluste kohta saab infot Haridus- ja Noorteameti veebist.

Samuti on võimalus oma kogemuste pagasit rikastada vahetusõpilasena. Vahetusõpilased elavad enamasti vahetusperedes ning veedavad välismaal kas pool või terve õppeaasta. Üks tuntuimatest rahvusvahelistest haridusprogrammidest on YFU, õpilasvahetuse korraldamisega tegelevad samuti ka mitmed MTÜd ja erafirmad. 

Rohkem infot välisriigis õppimise kohta leiab haridusportaalist edu.ee.

Kõrgharidusõpingute ajal

Palju kõrgkoolid teevad omavahel koostööd, et pakkuda üliõpilastele võimalust õpingute mitmekesistamiseks ja kogemuste saamiseks teises riigis ning kõrgkoolis. Enne välisülikooli kandideerimist tuleb mõelda läbi õpingute rahastamise ja õppekavaga seotud nüansid. Välismaal õppimist toetatakse mitmete programmide kaudu.

Euroopa haridusprogramme vahendab haridus- ja noorteamet. Programmid toetavad elukestva õppe arengut, edendavad rahvusvahelist koostööd hariduse kõigis valdkondades, võimaldades õppijate ja õpetajate rahvusvahelist õpirännet. Täpsemat teavet üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduse programmide (nt Erasmus+Dora PlussNordplus) ja erinevate stipendiumide ja nende taotlemise kohta leiab samuti Haridus- ja Noorteameti kodulehelt stipendiumite ja toetuste alamlehelt.

Millele enne välisülikooli kandideerimist mõelda

Milline on õppekorraldus? Õppeasutuse ja õppeainete valimisel konsulteerige kindlasti oma koduülikooliga, et saaksite väliskõrgkoolis läbitud õppeained pärast üle kanda oma koduülikooli õppekavasse.

Tehke kindlaks, kas väljavalitud ülikooli õppekava on akrediteeritud selleks pädeva asutuse poolt. Vajalik on ka teada, milline on välisriigi haridussüsteem ning milleks soovitud lõpudiplom õigused annab. Euroopas püüeldakse küll harmoniseeritud kõrgharidussüsteemi poole, kuid praegu on valdav kvalifikatsioonide ja süsteemide paljusus.

Mida nõutakse? Kontakteeruge väljavalitud õppeasutusega ja uurige, milliseid dokumente läheb vaja ja millal on esitamise tähtajad. Kui suur on õppemaks? Millised on nõuded keeleoskusele? Ja millised on majutamistingimused?

Kuidas rahastada? Selgitage välja õppe rahastamise allikad. Rahastamiseks saab kasutada Eesti ja välisriikide riiklikke ja erastipendiume. Reeglina on stipendiumi saamine pikaajaline protsess – avaldusi võetakse vastu paar korda aastas. Programmid ja stipendiumid ei pruugi siiski katta kõiki kulusid ning vaja võib minna lisafinantseerimist, nt õppelaenu.

Milliste juriidiliste teemadega tuleb tegeleda? Lahendamist vajavad kõik välisriigis viibimise praktilised küsimused: viisa (kui soovite õppima minna väljapoole Euroopa Liitu), elamisluba, ravikindlustus (uurige haigekassast) jm.

Mida teada akadeemiline tunnustamise ja kvalifikatsioonide vastavuse osas? Juhul kui soovite tasemehariduse omandamist jätkata järgmisel kõrgharidusastmel välisriigis või kui olete lõpetanud kõrgharidusõppe välisriigis ja soovite jätkata õpinguid järgmisel tasemel Eestis, võib olla vajalik läbida akadeemiline tunnustamine.

Akadeemiline tunnustamine on protsess, mille tulemusena antakse välisriigi haridusdokumendi omanikule õigus juurdepääsuks õpingutele hariduse järgmisel tasemel või kõrghariduse järgmisel astmel või tehakse ettepanek õpingute tunnustamiseks osalisõpingutena samal haridusastmel. Tunnustamise aluseks on kvalifikatsiooni – diplomi, tunnistuse, akadeemilise kraadi, tiitli, nimetuse, kutsekvalifikatsiooni jne – hindamine ning Eesti haridussüsteemi haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele vastavuse määramine.

Lähemalt saab akadeemilise tunnustamise ja kutsealase tunnustamise kohta lugeda Eesti ENIC/NARIC keskuse kodulehelt.

Seadused

Seotud artiklid

Seotud asutused

Viited

 

 

Skip to content