Teismeiga, teisiti öeldes ka murdeiga või puberteet, on arenguperiood füüsilises ja vaimses tervises. Lapsest hakkab saama täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.–16. eluaastani. Mis minuga küll toimub?
Kõik kehas toimuvad muutused on seotud hormoonidega. Nüüd ilmselt võid küsida, et mis on hormoon või oled varem kuskilt kuulnud väljendit “hormoonid möllavad”? Lihtsalt öeldes, on hormoonid keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed (nt neerupealsed ja sugunäärmed). Hormoonid kantakse kehas laiali verega ja neil on keha erinevatele osadele oma kindel toime ning hormoonide mõjul toimuvad muutused kehas – kehakuju, pikkus, karvakasv, naha rasusus.
Kõik muutused kehas toimuvad järk-järgult ning kindlasti mitte ei toimu need korraga ja kiiresti! Lapse kehast kujuneb täiskasvanu keha mitmete aastate jooksul. Keha füüsilise arenguga koos toimub ka seksuaalareng ja suguküpseks saamine ehk võime saada järglasi. Seks ja seksuaalsus on elu loomulik osa ning murdeeas võid tunda suurt huvi seksi vastu või hoopiski üldse mitte. Ära kindlasti karda seda tunnet!
Aga mis siis täpsemalt juhtuma hakkab?
Nibud muutuvad tumedamaks, väljaulatuvamaks ning võivad tekitada valu, üsna sageli on üks rind suurem kui teine, enamasti on lõpuks ikka rinnad ühe suurused. Loe veel siit.
Alguses võivad ilmuda üksikud karvad, mis on tumedamad, pikemad ja krussis, aja jooksul läheb karvastik tihedamaks ning kogu häbe ning kaenlaalused kattuvad karvadega. Loe veel siit.
See on on tupest tulev vedelik, mis eritub tupe limaskestast ja emakakaela näärmetest, see on märk sellest, et keha toodab suguhormoone. Voolus võib olla valget värvi või veidi kollakas, enamasti jätab aluspesule plekid. Vaheta aluspesu iga päev ja pese häbemepiirkonda sooja veega. Loe veel siit.
Mensturatsiooni algus näitab seda, et keha on valmis viljastuma ja last kanda. Lihtsamalt öeldes on päevade “veri” limaskest ja veri, mis eraldub emaka seintelt, kui ei ole toimunud viljastumist ehk rasestumist. See sama “veri” on rasestumise ajal lapse arenguks turvaline koht, kus viljastunud munarakk saab hakata paljunema. Kui aga viljastumist ehk rasestumist ei toimu, tuleb “veri” välja. See juhtub iga kuu ja olenevalt inimesest kuni 40-50 aastani. Loe veel siit.
Teismeeas areneb häbe tervikuna ehk kasvavad ja muutuvad suured ja väikesed häbememokad, kliitor ning tupeesik, kõik need võivad olla inimeseti väga erineva kuju, suuruse ja värvusega. Loe veel siit.
Arenevad tupp, emakakael, emakas, munajuhad ja munasarjad. Loe veel siit.
Loe kõikide muutuste kohta tüdruku kehas lisa Seksuaaltervise veebilehelt siin ning üldiselt murdeea kohta siin. Lisaks võid võid uurida keha, seksuaalsuse, seksi ning soo teemadel Teeviit veebi rubriigist “Seksuaalsus ja keha areng”.
Vaata ka saatelõiku NOVA saatest, kus külastati Eesti tervishoiu muuseumit.
Artikli koostas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo ekspert Kadri Koort.
