Pole just väga tavapärane, et noored või koguni lapsed mõtleksid pensionipõlve peale või avaldaksid soovi enda pensioniks raha koguda. Ometi selliseid noori ja lapsi on. Noorte kogujate kasuks räägib ka aeg, sest mida varem peale hakata, seda rahakam on pensionipõli.
Lisaks varakult pensionipõlveks kogumisele on oluline ka järjekindlus – ilma selleta pole ükski rahakogumine tulemuslik. Elu on näidanud, et inflatsioon on olemas igal ajahetkel ning raha väärtus ajas langeb. Seega ei ole tark koguda või hoida raha padja all või pangakontol. Tasub uurida selliseid viise, mille abil on võimalik oma sääste turvaliselt kasvatada. Iga noor võib pensioniks koguda kas iseseisvalt või kellelegi teise, näiteks vanemate abil. Iseseisvalt saab noor raha koguda kohustuslikku pensionifondi, kuna see on seotud iga isiku töötasuga, millest makstakse 2% valitud pensionifondi. Kui raha kogumisega soovivad noort aidata ka teised isikud, näiteks vanemad, siis nemad saavad seda teha läbi kolmanda samba ehk investeerides vabatahtlikku pensionifondi.
Kolm sammast
Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. Esimene sammas on see, mida riik maksab inimesele tema töötatud aastate eest pensioniks – selle sambaga pole noores eas suurt midagi peale hakata. Kuid teise ja kolmanda pensionisamba puhul on võimalik valida erinevaid strateegiaid ja lähenemisi, et raha kasvatada. Teine pensionisammas oli kuni 2021. kohustuslik ja sellest ise loobuda ei saanud. Hiljuti tehti teine samas poolkohustuslikuks – noor liidetakse sellega automaatselt siis, kui ta saab 18-aastaseks. Enne seda on aga alates 16-aastasel noorel võimalik ise endale sobiv fond valida, selleks on vaja esitada avaldus oma kodupanga internetipangas või Pensionikeskuse veebilehel. Kui noor ei vali ise pensionifondi, siis määratakse talle pensionifond loosi teel, kui ta on saanud 18-aastaseks ja alustanud töötamist, kuid ei ole esimese palgamakse saamise ajaks veel valikuavaldust esitanud.
Teisest sambast saab noor soovi korral tulevikus alati väljuda, kuid seda otsust tuleb hoolega kaaluda ja kindlasti tasub lahkuda ainult siis, kui on mõni parem kogumise viis olemas. Teise sambasse laekub 2% iga inimese väljamaksetest ehk palgast või kuuga teenitud töötasust, kuid lähiaastatel lisandub võimalus sissemakset suurendada. Nimelt saab lähiaastatel võimalikuks, et 2% sissemakse asemel saab oma töötasust pensionifondi panustada ka 4% või 6%. Teises sambas saab investeerida läbi pensionifondide, mis on investeerimisfondid ehk paljude inimeste investeeringutest koosnevad varakogumid, mida investeerib vastavalt kokku lepitud investeerimispoliitikale professionaalne fondivalitseja.
Hetkel on Eestis 26 kohustuslikku ehk teise samba pensionifondi. Iga 16-aastaseks saanud inimene valib endale ise pidades nõu vanemate ja spetsialistiga sobiva pensionifondi. Hea ülevaade nendest asub pensionikeskuse veebilehel. Täpsem info on aga üleval iga fondivalitseja veebilehel.
Tee korralik taustauuring
Enne pensionifondi valikut tuleb alati tutvuda fondi prospektiga, kus on lahti kirjutatud see, kuhu ja kuidas investeeritakse. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka fondi investeerimispoliitikale ja tasudele – iga fond võtab investeerimise pealt enamasti ka tasusid. Samuti on oluline ka fondi eeldatav tootlus, kuid siin tasub meeles pidada seda, et mineviku hea tootlus ei garanteeri samaväärset tootlust tulevikus.
Neile, kes soovivad ise valida investeerimisobjektid, võib sobida ka kõige uuem pensionitoode – pensioni investeerimiskonto. See on märksa keerulisem kui investeerimine fondidesse, aga võib sobida edasijõudnutele investoritele, kes soovivad suuremat vabadust. Kuid ka siin tasub alati konsulteerida mõne spetsialistiga, kes oskab nõu anda.
Rohkem võimalusi ja rohkem riske
Lisaks kohustuslikule teisele sambale, kus sissemakse suurus ehk protsent sõltub üldjuhul palgast, võib investeerida ka vabatahtlikku kolmandasse pensionisambasse. Selles on alternatiivide valik laiem – võib investeerida nii vabatahtlikku pensionifondi, kui kindlustustootesse, kusjuures võib investeerida korraga mitmesse fondi või fondi ja kindlustustootesse. Ehk rohkem võimalusi, kuid ei tasu ära unustada, et samavõrra ka rohkem riske. Kolmanda pensionisamba erisuseks on see, et igaüks saab valida sissemakse suuruse ise ja lisaks rakendub sissemaksetele ka tulumaksusoodustus.
See tähendab seda, et tuludeklaratsiooni tehes on võimalik veidi raha tagasi saada. Kolmandal pensionisambal on veel üks erisus – sissemakseid võivad noore koguja asemel teha ka tema vanemad või muud sugulased. Kuna viisid, kuidas saab teise isiku eest sissemakseid teha on erinevates pankades erinevad, tuleb täpseid tingimusi küsida oma kodupangast. Vabatahtlikku pensionifondi sissemaksete tegemiseks peab olema avatud pensionikonto ka pensionikeskuses. Alaealise eest saab konto avada tema vanem ja seda võib teha samuti kodupangas.
Eesti kogumispensioni süsteem on juba 20 aastat vana. Aastatega on see muutunud paindlikumaks ning võimalik on valida erinevaid alternatiive, millel on ühine eesmärk – pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Iga investeering sisaldab endas riske, kuid riskimata pole võimalik investeerida ega ka tulu teenida. Seetõttu tasub enne investeerimist alustades riskid hoolikalt läbi mõelda. Kui oled alla 18-aastane, pane koos vanematega plaan paika ning peale piisavate teadmiste kogumist ja spetsialistiga konsulteerimist võid alustada juba varakult pensioniks kogumisega.
Artikli autor on Finantsinspektsiooni fondide ja kindlustusriskide osakonna juht Maksim Golovatjuk.
