Noorte osalusest rääkides peetakse tihti silmas eelkõige noorte siseriiklikku osalust. Murtakse pead selle üle, kuidas suurendada noorte valimisaktiivsust ja kuidas panna noori poliitika vastu rohkem huvi tundma. Märgatavalt vähem räägitakse noorte osalusest Eesti välispoliitikas ja erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides. Kuidas siis sellega lood ikkagi on? Teemat avavad Eesti ÜRO noordelegaat Miriam Kalja ja Eesti kliima noordelegaat Karin-Annika Luga.
Karin-Annika: Noortel on võimalik ühiskonnaelus kaasa rääkida väga erinevatel viisidel – osaledes noortevolikogudes, õpilas- ja üliõpilasesindustes, noorteühendustes, vabatahtlikus tegevuses, kogukonnaalgatustes või erinevates rahvusvahelistes programmides. Kõik need võimalused aitavad noortel väljendada oma arvamust, mõjutada neid puudutavaid otsuseid ning seista enda ja teiste noorte huvide eest.
Rahvusvahelisel tasandil pakuvad ühe olulise osalusvõimaluse noordelegaatide programmid. Noordelegaadid koguvad noorte seisukohti, esindavad neid erinevates organisatsioonides ja kohtumistel ning aitavad tuua noorte vaateid otsustajateni. Nii ei esinda nad üksnes iseenda arvamust, vaid annavad hääle laiemale noorte sihtrühmale ning aitavad tagada, et noorte vaatenurk oleks aruteludes esindatud.
Kuigi viimase kümne aasta jooksul on noori kaasavate programmide arv maailmas aina kasvanud, räägitakse sageli sellest, et rahastus ei ole piisavalt stabiilne ning noorte osaluse mõju võiks olla selgemalt nähtav ja mõõdetav. Samal ajal teevad kodanikuühiskonna organisatsioonid suurt tööd selle nimel, et olemasolevaid osalusvõimalusi hoida ja uusi juurde luua. Eestis on üheks oluliseks eestvedajaks Eesti Noorteühenduste Liit, kelle tegevustega soovitan kindlasti tutvuda ja võimalusel ka kaasa lüüa.
Noorte osaluse võimalused eksisteerivad ja arenevad pidevalt. Eestil on põhjust tunda uhkust mitmete noorte kaasamise praktikate üle, kuid alati leidub ka häid näiteid, millest õppida. Oluline on luua ja hoida ligipääsetavaid võimalusi, mis aitavad noortel ühiskonnaelus kaasa rääkida nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Mida rohkem on noortel võimalusi oma arvamust avaldada ja otsustusprotsessides osaleda, seda paremini saavad neid puudutavad otsused arvestada noorte tegelike vajaduste ja ootustega.
Miriam: Võrreldes Karin-Annikaga on mul noordelegaadi kogemust tunduvalt vähem, nimelt olen ametis olnud vaid mõne kuu ja peamiselt tegelenud uude rolli sisseelamisega. Küll aga on mulle noorte osaluse teema väga südamelähedane ning minu hinnangul on noordelegaadid oluliseks pusletükiks noorte välispoliitilise osaluse suurendamisel.
Kohalikus poliitikas on noortel võimalik osaleda näiteks erakondade noortekogudes, KOV noortevolikogudes, kandideerida ja/või hääletada valimistel, lüüa kaasa erinevates noorteühendustes ja (üli)õpilasesindustes ning paljutki muud. Kuivõrd Eesti välispoliitikat kujundab aga Vabariigi Valitsus, on selles kaasa löömiseks võimalusi vähem. Kindlasti on noortel võimalik oma arvamust avaldada meedias, hankida oma seisukohtade kujundamiseks infot ja arutada maailmas toimuvat oma lähedastega, kuid ise erinevates protsessides kaasa lüüa ilma vastavates asutustes töötamata oli enne noordelegaadi programmi üsna keeruline.
Noordelegaadina on võimalik teha Eesti noorte hääl rahvusvaheliselt kuuldavaks nii ÜROs, Euroopa Liidus, WHOs kui ka Euroopa Nõukogus. Kuid sama oluline on tuua need organisatsioonid ka ülejäänud Eesti noortele lähemale ja selgitada, kuidas üks või teine ühendus toimib. Lisaks on noordelegaadina tähtis jagada infot võimaluste kohta, mida noortele rahvusvaheliselt pakutakse. Sageli toimub erinevaid ideekorjeid, noortekonverentse ja -vahetusi, mis on avatud kõigile noortele, kuid paraku see info nendeni alati ei jõua. Erinevate võimaluste jagamine ja nendest kinni haaramise julgustamine on hea viis suurendamaks noorte rahvusvahelist osalust rohujuure tasandil.
Praegusel digiajastul on noordelegaadi üheks olulisimaks tööriistaks kahtlemata sotsiaalmeedia. Seal on võimalik jõuda kordades rohkemate noorteni kui pelgalt koolikülastuste või noortekonverentside raames (mis on samuti olulised!). Teinekord võib küll keerulise teema mahutamine lühemasse kui ühe minuti pikkusesse klippi olla parajaks pähkliks, kuid noorteni jõudmine on seda väärt!
Kokkuvõtteks võib öelda, et siseriikliku tasandi kõrval on oluline märgata ka noorte osaluse rahvusvahelist mõõdet. Noordelegaatide roll selle valdkonna arendamisel on märkimisväärne ning rõõm on tõdeda, et Eesti noordelegaatide arv on aastate jooksul kasvanud.
Sel suvel-sügisel on võimalik kandideerida kliima noordelegaadiks ja WHO noordelegaadiks. Hoia kindlasti noordelegaatide tegemistel silm peal – leia nad Instagramist kasutajanimega @noordelegaat ning peagi ka TikTokist!
Artikli kirjutasid Miriam Kalja, ÜRO noordelegaat ja Karin-Annika Luga, Kliima noordelegaat