Noorte jaoks ei ole pension kuigi populaarne teema. Võib öelda, et sellest tegelikult suurt ei räägitagi. Küll aga on palju kuulda investeerimisest ja rahalise vabaduse saavutamisest.
Jääb kõlama, et kui räägitakse pikaajaliselt investeerimisest – mida ju pensionifondid ongi –, siis on huvi suur, aga huvi kaob kohe, kui mainida sõna „pension“. Miks see nii on ning mida võiks üks noor pensionist teada juba nüüd?
Millest üldse alustada?
Ole teadlik riiklikust kogumispensionist ehk II sambast. Töötades kogud enda kogumispensioni ise, makstes 2% oma brutopalgast II samba pensionifondi. Riik lisab sellele 4%. Kogumispension on mõeldud eelkõige isikliku tuleviku kindlustamiseks ning seda ei maksta riikliku pensioni osana.
Alates selle aasta 1. jaanuarist saavad pensionikogujad võimaluse suurendada 2025. aastast teise sambasse makstavat panust nelja või kuue protsendini oma brutopalgast. Võimalik on jätkata ka praeguse lahenduse ehk kaheprotsendilise sissemaksega. Riigipoolne lisa neli protsenti töötaja brutopalga sotsiaalmaksu osast jääb igal juhul samaks.
Oluline on teada, et kõikidele 18-aastaseks saanud noortele loosib riik II samba fondi, mis aktiveerub siis, kui noor asub tööle ja hakkab tulu teenima. Küll aga on mõistlik enne tööle asumist teha selgeks pensionifondide sisu ning valida fondide seast välja endale sobiv. Vastasel juhul valib fondi riik. Õnneks saab ise seda fondi soovi korral hiljem vahetada.
Fondi valides lähtu mõttest, et mida noorem Sa oled, seda rohkem aega on Sul raha koguda ning seega võid valida fondi, mis on veidi riskantsem ehk investeerib rohkem aktsiatesse.
Kas peaksin II samba fondi elu jooksul muutma?
Pensionifondidesse investeerides kehtib põhimõte, et mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsemalt on soovitatav raha paigutada. Seega päris paljude pensionifondide puhul tasuks aastate möödudes fondivalik tõepoolest üle vaadata.
Teisalt on eelmisest aastast Eesti turul olemas ka elutsüklifondid, milles investeeringute osakaal muutub koos vastaval kümnendil sündinud koguja vanusega. Kui näiteks oled valinud enda kümnendiga sobiva II samba fondi, siis põhimõtteliselt pole Sul tarvis aastate pärast hakata kogutud raha väärtuse hoidmiseks fondi vahetama. Aeg-ajalt võid muidugi fondis toimuvale pilgu peale heita, aga Sa ei pea mõtlema vajadusele seda muuta. Elutsüklifond on eelkõige mugav lahendus ning mujal maailmas on sellised fondid väga levinud.
Mul on II sammas olemas. Kas nüüd on pension kindlustatud?
Kui Sul on I ja II pensionisammas, hakkad saama pensioni, mis ulatub vaid umbes 40%-ni Sinu pensionieelsest sissetulekust. See tähendab, et kui läheksid homme pensionile, oleks Sinu pension viimasest kuupalgast enam kui poole väiksem.
Et saaksid senist elatustaset säilitada, oleks aga vaja umbes 65–70% sissetulekust. Seega kui Sa praegu juba töötad, siis on mõistlik avada juurde ka III sammas. III sammas on Sinu isiklik rahatagavara ning selle eelis on see, et Sul on võimalik selle sissemaksetelt tulumaks tagasi saada. Tulumaks tagastatakse summalt, mis ei ületa 15% Sinu aastasest brutosissetulekust ega 6000 eurot aastas. See muudab investeerimise III samba kaudu väga atraktiivseks.
Pensionini on nii palju aega. Miks ma peaksin sellele ikkagi juba praegu mõtlema?
Tundub tõesti, et praegu on aega piisavalt. Kui tahad aga pensionipõlve nautida, reisida ja hobidega tegeleda, siis selleks on ka raha vaja. Ilmselgelt riiklikust pensionist selle jaoks ei piisa ning II sambast jääb samuti väheks.
Mida noorem oled, seda väiksemate summadega saad alustada ning seda enam on kogumiseks aega. Lihtne näide: kui tahad 65. eluaastaks kokku saada 100 000 eurot, siis 20. aastate alguses igakuiselt alla 40 euro panustades on see väga vabalt saavutatav. Kui võtad viis-kuus aastat hoogu, pead igakuise panuse juba kahega korrutama. Niisiis täna mõnekümne euroga alustades võib 40–45-aastaselt pensionikontol olla päris korralik summa.
Nagu näed, on oluline pensioniks valmistuda igaühel olenemata vanusest. Kaval oleks aga sellele võimalikult varakult mõelda, sest nii investori kui ka pensioniks koguja kõige parem sõber on aeg. Mida varem alustad, seda parema tulemuseni võid jõuda.
Samas ei pea pensioniks kogumisele mõtlema igapäevaselt. Tuleb vaid korra süsteem enda jaoks selgeks teha, langetada sobivad otsused – ning saabki muretult edasi toimetada.
Artikli autor on Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse spetsialist Grete Koho.
