Noorte vaimse tervise olukord ja heaolu on ühiskonnas väga olulisel kohal. Sama oluline nagu on kättesaadav vaimse tervise abi, on ka kvaliteetne ja usaldusväärne informatsioon. Rahvusvaheline projekt “YIMinds” koondas kokku noorte seas enamlevinud müüdid seoses vaimse tervisega.
MÜÜT. Jah, me kõik kogeme elus hetki kui on raske. Kui Sul on emotsionaalselt raske ja tunned pidevat ärevust ning see avaldab mõju Sinu igapäevaelule, võib see tähendada seda, et vajad professionaalset abi ning seda ei tasu mitte mingil juhul häbeneda.
MÜÜT. Kui sa ei tunne end emotsionaalselt või psühholoogiliselt hästi, ei tähenda see seda, et sul on kohe vaimse tervise probleem. Iga inimene kogeb oma elus paremaid ja raskemaid aegu. Kui aga taoline olukord kestab pikemat aega ja Sul on keeruline oma igapäevaeluga hakkama saada, tuleks Sul kindlasti abi saamiseks pöörduda professionaalide poolt.
FAKT. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on depressioon ja ärevus noorte seas enamlevinud vaimse tervise probleemid. Nooruses ja varajases täiskasvanueas inimestel on suurem tõenäosus kogeda depressiooni füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete muutuste ning täiskasvanuks kujunemise tõttu.
MÜÜT. Vaimse tervise probleemid võivad tekitada raskusi ja väljakutseid, kuid samas ei takista need kogeda elus rõõmu, rahulolu ja õnne. Õnnelikkus on emotsioonina pigem keerukas ja mitmetahuline. Õnnelikkus ei ole pidev seisund, vaid on pigem kõikuv. Inimesed, kellel ei esine vaimse tervise probleeme, võivad samuti kogeda kurbust ja vaimset stressi. Vaime tervise probleemi esinemine ei tähenda, et sa oled koguaeg õnnetu.
MÜÜT. Vaimse tervise probleemid võivad mõjutada kõiki inimesi olenemata vanusest, soost ja muudest asjaoludest. Maailma Terviseorganisatsioono (WHO) andmetel kogeb Euroopa Liidus igal aastal vaimse tervise probleemide all peaaegu iga neljas inimene.
MÜÜT. Vale! Igaüks meist saab toetada vaimse tervise probleemide all kannatavat inimest. Tuge pakuvad väga lihtsad tegevused nagu kuulamine, hinnangute mitte andmine ja professionaalse abi otsimise julgustamine. Need tegevused võivad muuta olukorda olulisel. Isegi kui sa ei ole terapeut või arst, on vaimse tervise probleemidega tegeleva inimese jaoks mõistmine ja kaastunne olulise tähendusega.
MÜÜT. Vaimse tervise probleemid ei tulene iseloomust ega isiksusega seotud nõrkustest. Vaimse tervisega seotud probleemid on väga mitmekesised ja need tulenevad geneetilistest, bioloogilistest, sotsiaalsetest ja ümbritseva keskkonnaga seotud asjaoludest.
FAKT. Paljud inimesed saavad vaimse tervise probleemidest taastuda ja nad taastuvadki. Lisaks professionaalsele abile on taastumisel oluline ka sõprade ja perekonna toetus ning kooli või tööle naasmine.
FAKT. Eelarvamuste ja diskrimineerimisega silmitsi seismine võib olla väga raske ning see võib muuta vaimse tervise olukorra veel hullemaks. On inimesi, kes leiavad, et diskrimineerimise ja eelarvamustega toimetulek on isegi keerulisem kui vaimse tervise probleemidega tegelemine.
MÜÜT. Oma vaimse tervise olukorrast ja muredest rääkimine võib olla tegelikult väga abistav. Ära karda avada ennast neile, keda usaldad ja võtta vastu tuge sõpradelt, pereliikmetelt või ekspertidelt ning otsida kasulikke materjale. See aitab kaasa vaimse tervisega seotud stigmade ehk eelarvamuste ja häbimärgistamise vähendamisele.
Uuri müütide kohta lisa ka noorteinfoportaali Teeviit sotsiaalmeediakanalitest, Facebookist ja Instagramist.
Rahvusvaheline projekt “YIMinds” toimub ERYICA (Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuur) liikmete koostöös ning selle fookuses on vaimse tervise kirjaoskuse suurendamine nii noore kui ka noorsootöötajate seas. Eesti esindaja on projektis Haridus- ja Noorteameti noorteosakond.
