Kõik inimesed erinevad üksteisest oma väljanägemise, huvide ja tegevuste, valikute ja võimete poolest, aga on võrdselt inimesed. Õigus võrdsele kohtlemisele on iga inimese põhiõigus. See on nii iseseisev õigus kui kehtib ka kõigi teiste inimõiguste rakendamisel, sest need peavad samuti kõigile võrdselt kehtima.
Kõige üldisemalt tähistatakse võrdsuse mõistega suhet kahe või enama inimese või inimgruppide vahel mõnes eluvaldkonnas või -situatsioonis. Võrdsuse mõiste ei viita kõigi ühesuguseks tegemisele või ainult materiaalsete ressursside võrdsele ümberjagamisele. Võrdsus eeldabki õigust olla erinev.
Inimestevahelise võrdsuse eesmärgiks on ühesuguste õiguste, kohustuste, vastutuste ja võimaluste olemasolu. Kõigil peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks, oma erialal töötamiseks ning teenuste saamiseks sõltuvalt tema enda jõupingutustest.
Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Diskrimineerimine leiab aset siis, kui mõne tunnuse alusel koheldakse ühte isikut teisest halvemini. Halvemini kohtlemine võib olla juba toimunud või leiab just antud hetkel aset või on teada, et tulevikus võidakse inimest halvemini kohelda.
Valdkondi, kus diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine võib aset leida, on erinevaid. See võib olla seotud tööga (töö saamisega, värbamiskriteeriumite seadmisega, edutamisega, töölepingu lõpetamisega, tasustamisega jne), haridusega (juurdepääs haridusele, kutseõpe, täiendõpe), organisatsioonide tegevusega (ühingutesse kuulumised, soodustuste andmine) või hoopis teenustega (sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenusega), sh ka avalikkusele pakutavate teenustega.
Artikkel on koostatud Eesti Inimõiguste Keskuse veebilehe www.humanrights.ee põhjal.
Eesti Inimõiguste Keskus on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, mille missioon on luua koos iga inimese inimõigusi austav Eesti.
