Mõiste “taastav õigus” tekitab tihti inimestes segadust. Kas tegemist on juriidikaga? Ja mille taastamisega siinjuures õigupoolest tegemist on? Just neile küsimustele leiabki järgnevas artiklis vastuse.
Taastav õigus on konfliktide lahendamise viis, mis võimaldab kahju tekitajat, kannatanut ning kogukonda kaasates tekkinud kahju heastada või ennetada kahju tekkimist. Taastaval õigusel põhinev lähenemine toob kaasa häid tulemusi nii konkreetse konflikti osapooltele kui ka ühiskonnale laiemalt. Taastava õiguse põhimõtted on vägagi loogilised ja turvalisema tuleviku loomiseks on vaja neid õpetama hakata lastele juba lasteaiast saadik.
Viis taastava õiguse põhimõtet
- Esimene põhimõte ütleb seda, et igaühel on oma vaatenurk, igaühel on õigus rääkida ja olla kuulatud. Enamasti inimesed eeldavad, et teavad, mis pani teist inimest käituma nii, nagu ta käitus, teadmata tegelikkust ja ka küsimata, mis juhtus.
- Teine põhimõte viitab mõtete, tunnete ja käitumise omavahelisele seosele. See tähendab seda, kui inimene teadvustab oma mõtteid, mis panevad teda erinevaid emotsioone tundma ning mis omakorda käivitavad teatava käitumismustri. Selle teadvustamine aitab inimesel edaspidi teha paremaid valikuid enda käitumise korrigeerimiseks.
- Meie sõnadel ja tegudel on mõju mitte vaid meile endile, vaid ka teistele meie ümber. See on põhimõte kolm. See, kui me teadvustame, keda ja kuidas juhtunu on mõjutanud, annab võimaluse tõsta empaatiat ja mõelda, mida saab teha teise heaks.
- Kui meie vajadused on kaetud, saame toimida parimal viisil. Turvalisuse puudumisel ei ole inimene valmis jagama oma mõtteid, kindlustunde puudumisel ei ole inimene valmis kontakti looma uute inimestega jne. Kui aga on olemas turvalisus, sõprus, empaatia, siis saab inimene endast anda ka parima. Enamasti on aga enda vajaduste teadvustamiseni jõudmine keerukas protsess, sest see ei ole harjumuspärane. Inimestena oleme harjunud rääkima tahtmiste keeles, kuid nüüd on võimalus seda muuta.
- Kui me enda vajadusi teadvustame, siis saame ka ise leida parimad viisid edasi liikumiseks ehk lahenduste leidmiseks. Meie ise, kes me oleme olukorraga seotud, oleme need, kes seda teha saavad, mitte keegi kolmas, kes arvab, et teab parimaid viise.
Millal saab rakendada taastavat õigust?
Erimeelsuse tekkimisel nii kodus, koolis, huviringis kui ka töökohal. Kõikjal on võimalik rakendada, kui inimesed, kes on olukorrast mõjutatud, on valmis protsessis osalema. Sellega saab enamasti suuremaid konflikte ära hoida, sest kui keeruka olukorra eest pea liiva alla peidetakse, ei kaota see probleemi, vaid pigem laseb sellel kasvada ning ühel hetkel võib see plahvatada ning siis tagajärgedega tegelemine on juba palju aja- ja ressursimahukam.
Lisaks saab taastava õiguse lähenemisi rakendada ka õigusrikkumiste korral. Tegemist võib olla vägivalla, varade rikkumise, liiklusrikkumiste, aga ka väga raskete juhtumitega (surmaga lõppenud lood jmt). Olenevalt loo raskusastmest ja rikkumistest saavad paralleelselt tegeleda juhtumiga ka õiguskaitseorganid, kuid enamasti võtab see kaua aega, inimesed aga soovivad rääkida, leida lahendusi ja saada vastuseid. Seda kõike võimaldab justnimelt taastav õigus. Maailmas on palju uuritud taastava õiguse rakendamise kasusid.
Oluline on välja tuua, et see annab inimestele rahulolu- ja turvatunde. Rahul ollakse protsessiga ning ka võimalusega teise poole lugu kuulda ning vajadusel temalt ka vastuseid küsimustele saada, ilma milleta on inimesel ehk keeruline edasi liikuda. Ühises kogukonnas või koolis edasi käies on väga keeruline eluga edasi liikuda, kui asju ei ole omavahel lahti räägitud ja lahendusi leitud. Just selle jaoks on vaja mitte ainult õigusrikkumiste, vaid ka konfliktide ja keeruliste suhete tõttu reageerida, võimalusi tutvustada ja vajadusel lähenemine võimaldada.
Artikli kirjutas taastava õiguse ekspert ja koolitaja MTÜ RuaCrew’st Annegrete Johanson.
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
