fbpx

Mis on kliimamuutus ja globaalne soojenemine?

12.02.2022
Liis Enson, noorteinfo peaekspert

Kliimamuutused, tuntud ka kui kliimakriis, on tänapäeval noorte üks suurimaid probleeme.

Kogu maailmas on üha enam inimesi hakanud mõistma, et kliimamuutused ja globaalne soojenemine on kaks suurimat ohtu, millega inimkond praegu silmitsi seisab. Fossiilkütuste (nagu kivisüsi, nafta ja gaas) kasutamine viimase sajandi jooksul on põhjustanud maakera soojenemise ja sellel on planeedile laastav mõju.

Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) AR6 aruandes märgiti, et on selge, et inimmõju on soojendanud atmosfääri, ookeani ja maad ning et me juba näeme globaalse soojenemise mõju äärmuslike ilmastiku- ja kliimasündmuste kaudu, nagu kuumalained, üleujutuse, põud ja palju muud.

Selles artiklis proovime selgitada mis on kliimamuutus, globaalne soojenemine ning miks see juhtub.

Mis on globaalne soojenemine?

Kliimamuutuste üks tuntumaid aspekte on globaalne soojenemine. Globaalne soojenemine viitab Maa keskmise temperatuuri tõusule. Maailma Looduse Fondi (WWF) andmetel on viimase 100 aasta jooksul keskmine temperatuur Maal soojenenud 1 °C võrra, samas kui Arktika soojeneb enam kui kaks korda kiiremini.

See ei pruugi tunduda palju, kui mõelda sellele meie igapäevase temperatuurimuutuse kogemuse seisukohalt, kuid planeedile on sellel olnud märkimisväärne mõju. Kraadimuutuse tulemusel võib näha, et viljakas maa muutub kõrbeks, korallrifid muutuvad tervetest surnuteks ja õitsvad elusloodused surevad välja.

Enamik inimesi juba teab mõningaid globaalse soojenemise tagajärgi, nagu jäämütside sulamine ja meretaseme tõus, kuid on palju rohkem tagajärgi, mis mitte ainult ei ohusta elusloodust ja keskkonda, vaid mõjutavad ka meie elu kvaliteeti näiteks vähendades õhukvaliteeti, suurendades äärmuslike ilmastikunähtuste arvu, mis kahjustavad meie kodusid ja kogukondi ning ohustavad meie tulevikku.

Kui maailm kuumeneb, siis miks tunduvad talved külmemad?

Mõned inimesed väidavad, et Maa ei saa kuumeneda, kui mõnes maailma osas kogeme äärmuslikke külmaperioode. Kuigi teatud piirkonnas võib olla uskumatult külm, on keskmine temperatuur kogu maailmas soojem.

Selleks, et mõista, miks ülikülmad ilmastikunähtused on kliimamuutuste tagajärjed, peame vaatama ilma ja kliima erinevusi.

Mis vahe on ilmal ja kliimal?

Kuigi see võib tunduda sama asjana, on ilmal ja kliimal oluline erinevus.

Ilm

Ilm viitab igapäevasele temperatuuri ja tingimuste muutumisele teatud piirkonnas. Näiteks ühel päeval võib sadada vihma, teisel päeval päikest. Ilm võib ühes piirkonnas erineda teisest piirkonnast. Näiteks Tallinnas võib päike paista, Tartus aga samal päeval vihma. Ilm muutub päevast päeva.

Kliima

Kliima viitab sellele, milline ilm on igal aastaajal teatud piirkonnas normaalne. Näiteks Eestis on neli aastaaega. Üldiselt ei ole meil suvel eriti kõrgeid temperatuure, talved aga on lumised ja küllaltki külmad. Kliima võib igal aastaajal olla erinev, kuid on olemas arusaam, milline on Eesti tavaline või suvine ilm.

Mis on kliimamuutus?

Kui piirkonnas hakkavad ilmnema aastaaegadell ebatavalised ilmastikutingimused, on selle põhjuseks enamasti kliimamuutus. Sellised asjad nagu kuumalained suvel või lumi aprillis on Eesti jaoks ebatavalised ilmastikunähtused, kuid need juhtuvad, kuna kliima muutub kiiresti ja hakkab lagunema.

Kliimamuutused ei tähenda aga lihtsalt kuumemaid suvesid, vaid võivad kaasa tuua ka äärmuslikumad ja ettearvamatumad ilmastikunähtused, nagu tormid või orkaanid, mis võivad ohustada meie linnu, kodusid ja elusid. Sündmused, nagu suured üleujutused või metsatulekahjud, mida me kõikjal maailmas näeme, on näited äärmuslikust ilmast, mis võib hävitada kodusid ja kogukondi, ning me hakkame neid sündmusi nägema ka Eestis.

Mis põhjustab kliimamuutusi?

Kuigi teatud osa kliimamuutusi võib toimuda looduslikult, näiteks kui Maa liigub Päikesele lähemale või kaugemale, siis praegune kliimamuutuste tase on inimtegevuse – fossiilkütuste põletamise tagajärg. Meie igapäevased tegevused, nagu autojuhtimine, toiduvalmistamine ja kodu kütmine, kulutavad energiat, mille tööks on vaja fossiilkütuseid. Kliimamuutustele aitavad kaasa ka muud tegevused, nagu intensiivpõllumajandus ja metsade raie.

Need tegevused eraldavad kasvuhoonegaase atmosfääri, põhjustades planeedi kuumenemise. On kolm peamist tegevust, mille tulemusena paisatakse atmosfääri kõige rohkem kasvuhoonegaase, mis põhjustavad kliimamuutusi:

  • Fossiilkütuste põletamine
  • Intensiivne põllumajandus ja põllumajandus
  • Metsade hävitamine

Mida saame kliimamuutuste vastu teha?

Kui rääkida kliimamuutustega seotud meetmetest, peame tegutsema kohe. See tähendab, et me igaüks peaksime astuma samme oma süsiniku jalajälje vähendamiseks, kuid see tähendab ka surve avaldamist meie valitsustele ja ettevõtetele, et nad astuksid vajalikke samme heitkoguste vähendamiseks, nagu on kirjeldatud ÜRO Pariisi kokkuleppes.

Loe ka: 

Teeviit soovitab: 8 nippi keskkonna hoidmiseks 

Kuidas sorteerida prügi ja miks see on oluline? 

Artikli allikas: www.spunout.ie   

0
TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus