fbpx

Mis on infosõda?

Infosõda on propagandavõitlus, kus levitatakse moonutatud või vale infot, et inimesi mõjutada. Eesmärk võib olla ka üldise segaduse tekitamine või kahju tegemine, kuid tavaliselt on peamine inimeste arvamuste muutmine.

Infosõda toimub paljuski sotsiaalmeedias: erinevad pildid ja videod, sensatsioonilised postitused ja kogemused. Infosõda võib toimuda ka ajakirjanduslikes väljannetes, kus avaldatakse ühekülgseid artikleid, tihti pole neis allikaid või allikad on kahtlased. Ajakirjanikud ise ei pruugi teadagi, et nende levitatud uudis on vigane.

Infosõjas levitatavate valeuudiste, vandenõuteooriate ja kuulujuttude äratundmine muutub kiires infotulvas keeruliseks. Väljamõeldised levivad teatud veebilehekülgedel ja sotsiaalmeedia keskkondades – nn kõlakodades -, kuhu kogunevad sarnase maailmapildi, huvide ja tõekspidamistega inimesed. 

Kus infosõdu peetakse?

Uue põlvkonna sõjad peetakse info- ja psühholoogilises keskkonnas – mõistuse tasandil. Sellise agressiooni eesmärk on laostada vastase relvajõud ja elanikkond moraalselt ja psühholoogiliselt.

Infosõja lahinguväli on meie mõistus ja meel, taju ja emotsioonid. Infosõja eesmärk on mõjutada sihtrühmade tajusid, hoiakuid, käitumist ja otsuseid. Infosõja operatsioonide algatajateks on enamasti riigid, kes soovivad saavutada poliitilisi ja sõjalisi eesmärkide.

Miks infosõdu peetakse?

Sest niimoodi on (suur)riikidel kõige odavam suruda „naabritele” ja teistele, ebameeldivat konkurentsi pakkuvatele riikidele oma tahtmist peale ja saavutada soovitud eesmärk. Kuna infoga on kõige odavam manipuleerida, siis selle kaudu käibki peamine mõjutustegevus.

Näiteid peamistest Kremli sõja narratiividest:

  • Käimasolev polevat sõda, vaid kõigest erioperatsioon
  • Kremli püüab jätta muljet, nagu rünnataks ainult militaarobjekte
  • Ukraina ei osutavat vastupanu

Kuidas saan mina Ukrainat aidata?

Kui tahad toetada infosõjas Ukrainat siis hoolitse, et sina sõjast infot jagades neid eelnevalt välja toodud narratiive tahtmatult ei levitaks.

  • Hoidu Kremli narratiivide võimendamisest.
  • Väldi selliste jutupunktide levitamist, samuti lugude postitamist, nagu Lääne sanktsioonid Kremlile ei toimiks, Lääs poleks ühtne või abi Ukraine ei anta.
  • Väljenda oma toetust Ukrainale.
  • Ole hoolikas ja allikakriitiline sõja infot tarbides ja jagades.

Loe lisaks

Tutvu ka portaali sarnase temaatikaga artiklitega. Kui käesolev artikkel oli sulle põnev, siis võiks sulle huvi pakkuda ka Infosõjas osaleja ABC. Sinu ohutuse tagamiseks soovitame lugeda ka Õpetus kuidas ara tunda ohtlike valesid sotsiaalmeedias.

Vaata ka videot: Kuidas ära tunda infosõda | ERR

Artikkel on koostatud Teeviit tiimi poolt. 

Skip to content