Eesti Üliõpilaskondade Liit (lühidalt EÜL) on katusorganisatsioon Eesti kõrgkoolide üliõpilaskondadele ja seeläbi ka kõigile Eestis õppivatele üliõpilastele.
Meid ühendab eesmärk seista Eesti üliõpilaste õiguste, kohustuste ja huvide eest riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning toetada üliõpilasesindusi nende töös. Leiame, et Eesti kõrgharidusmaastikul peavad olema esiplaanil võimestatud üliõpilaskonnad, mis seisavad kõrge õppekvaliteediga, ligipääsetava ja üliõpilassõbraliku kõrgharidussüsteemi eest.
Täna on Eestis kokku 18 kõrgharidusasutust: kuus avalik-õiguslikku ülikooli, üks eraülikool, neli erarakenduskõrgkooli ja seitse avalikku rakenduskõrgkooli. Hetkeseisuga on neist 14 kõrgkooli üliõpilaskonnad meie täisliikmed ja üks vaatlejaliige. Liikmestaatus tähendab, et kõrgkooli üliõpilaskonnal on õigus olla esindatud EÜL-is erinevate otsuste, dokumentide ja seisukohtade vastuvõtmisel ning mõjutada EÜL-i igapäevatööd.
Büroos on meil igapäevaselt kaks juhatuse liiget ning kuus palgalist töötajat, kes jaotuvad oma tegemistelt rohkem kas ettevõtlusvaldkonna või avaliku poliitika ehk huvikaitse suunale. Avaliku poliitika valdkond võtab aktiivselt sõna erinevatel kõrghariduse ja tudengite õigustega seonduvatel teemadel ning on kaasatud otsustusprotsessidesse riiklikul tasandil. Ettevõtlusvaldkond hoolitseb selle eest, et ISIC Eesti toimiks ja areneks edukalt ning teeks tudengite, õpilaste ja ka õpetajate elu lihtsamaks eri funktsioonide ja sooduspakkumiste näol: Eesti Üliõpilaskondade Liit on ISIC brändi ametlik ainuesindaja Eestis.
Sageli nähakse Eesti Üliõpilaskondade Liitu peamiselt huvikaitseüksusena ning meie seos ISICuga on vähem teada. Tegelikkuses toimivad meil kaks valdkonda aga käsikäes ja mõlema eesmärk on toetada tudengite heaolu Eestis.
Lihtsaim viis end EÜL-i tegemistega kurssi viia ongi meie kodulehtedel ja sotsiaalmeediakanalites ringi vaadata. Üliõpilased saavad meie töösse aktiivsemalt panustada oma kõrgkooli üliõpilasesinduse või mõne muu esindusorganiga liitudes. Kui tudengil on mure, millegi ta ei oska kuhugi pöörduda, võib samuti tulla meie jutule: aitame leida õige lahenduse või suuname kellegi sobivama juurde, kes aidata saab.
EÜL-i ridades saab ka hea rahvusvahelise kogemuse. Nii ISIC kui avaliku poliitika valdkond kuuluvad ülemaailmsetesse (või üleeuroopalistesse) võrgustikesse, mis teevad tihedat koostööd. Loomulikult on meil käed-jalad tööd täis ka Eestis. Suhtleme aktiivselt oma liikmeskonnaga ja erinevate oluliste osapooltega, seda nii riigi esindajate kui teiste vabaühenduste ja huvikaitsjate lõikes. Paralleelselt jälgime poliitikas ja meedias toimuvat ja ütleme omapoolse sõna sekka, kui näeme, et tudengite või kõrghariduse osas tehakse ülekohut.
EÜLikatelt küsitakse aeg-ajalt, miks tudengite õiguste eest on üldsegi vaja seista ja kas kõrgharidus Eestis on tõesti sedavõrd halvas seisus, et meil on vaja aktiivselt selle parandamise nimel tööd teha. Lihtne vastus on, et kõrgkool on institutsioonina keeruline, suur ja bürokraatlik, indiviidi vajadused on selles masinavärgis kerged tagaplaanile jääma. Seepärast on ääretult oluline, et tudengile oleks loodud kindel koht, kust ta saab abi ja tuge küsida ning kogeda vahetut mõistmist ja kuuluvustunnet. Tudengkond on varasemast märksa mitmekesisemaks muutunud ja kõrgharidust ei omanda sugugi ainult noored, kes on värskelt keskkooli lõpetanud. Eri taustaga, vanusega, kogemusega õppurid vajavad ka erisugust lähenemist ning tudengite huvide esindajad saavad sellele tähelepanu juhtida.
Suur osa meie tööst keskendub sellele, et Eesti kõrgharidus oleks ligipääsetav kõigile motiveeritud ja võimekatele soovijatele. See tähendab samuti erinevate vajadustega arvestamist: kas kõrgkooli astumine on majanduslikult jõukohane tudengitele; kas loodud on tugisüsteemid sisseelamiseks; kas vastuvõtt toimub ausalt ja võimetepõhiselt; kas kõrgkool on ligipääsetav ka erivajadustega tudengitele? Kuna EÜL esindab kõiki Eestis õppivaid tudengeid, hõlmab see ka välismaalaseid, mis tõstatab omaette teemana rahvusvahelised tudengid ning nende Eestisse õppima tuleku tingimused ja võimalused. Toetame võrdõiguslikkust ja taunime igasugust diskrimineerimist, olgu see soo, rahvuse, rassi, usu, seksuaalsättumuse, puude või mõne muu tunnuse alusel. Need kõik on asjaolud, millega kerkib ikka ja jälle probleemkohti ning järelikult ka teemad, kus tudengil on olukorra lahendamisel vaja abi. Meie liikmed saavad aidata konkreetse õppeasutuse sisese murega ja EÜL saab laiemal tasandil aidata juurutada vajalikke meetmeid, et potentsiaalseid kriisiolukordi ennetada ja lahendada.
Kokkuvõtteks seisame Eesti Üliõpilaskondade Liidus selle eest, et tudeng olla oleks turvaline ja rikastav kogemus; et omandatav haridus oleks kvaliteetne ning et kõigil, kel on võimekust ja tahet kõrgharidust omandada, on võimalus seda ka teha. Paralleelselt toetame ja võimestame oma liikmeid, et ka nemad saaksid efektiivsemalt oma tööd korraldada ning veelgi paremini tudengiteni ja nende muredeni jõuda. Samuti teeme ISICu abiga Eesti tudengite elu mugavamaks, paremaks ja erilisemaks.
Artikli autor on Eesti Üliõpilaskondade Liit.
