Pea iga ost ja millegi tarbimine tekitab jäätmeid ehk prügi. Seda nii oma kodus süüa tehes kui ka tanklast kohvi ostes või hotellis ööbides. Igaüks saab aga panustada sellesse, et isikliku tegevuse tagajärjel tekiks võimalikult vähe jäätmeid.
Jäätmete tekkimist aitab vältida, vähendada ja ära hoida tarbimise piiramine, millel on tegelikult isegi suurem tähtsus kui prügi sorteerimisel või asjade taaskasutusse suunamisel. Isegi kui viia teksapüksid riidekonteinerisse, ei nulli see tootmisel tekkinud jäätmeid ja kulu.
Samuti võib lühiskonnas kohata palju nö pseudo-kliimasäästlikkus, mille puhul tehakse keskkonnasõbralikum valik, näiteks asendatakse plastkõrs metallkõrrega. Samas võib olla selle mõju keskkonnale väga väike, sest ka metallkõrre tootmiseks kulub materjali, energiat ning tekib jäätmeid. Kas ei oleks mitte lihtsam kõrt üldse mitte kasutada?
Kas teadsid, et ühe paari teksapükse tootmisel tekib umbes 25 kg jäätmeid? Ja et ühe puuvillast särgi jaoks kulub ligi 2700 l vett? Või et ühe nutitelefoni tootmine jätab maha umbes 85 kg prügi?
5 lihtsat sammu jäätmete vähendamiseks
1. Vähenda tarbimist ja eelista taaskasutust.
Enne ostu küsi endalt ,,Kas mul on seda ikka vaja?’’. Kui vastus on ‘’jah’’, võiks uurida, kas toode on saadaval taaskasutatult second-hand poest nagu Humana või Uuskasutuskeskus või ostumüügi platvormilt Yaga või Facebook market. NB! Ära osta odavalt kokku esemeid, mida sul tegelikult vaja ei ole või kasutad vaid ühe korra!
2. Vali kvaliteetsed ja keskkonnasõbralikud tooteid.
Kvaliteet ja keskkonnasõbralikkus määravad enamasti toote kõrgema hinna, kuid reeglina võrdub kvaliteet pika kasutusajaga. See tähendab, et kahe odava ning halva kvaliteediga toote asemel saab kasutada üht toodet pikemat aega. Kokkuvõttes tuleb hind enam-vähem sama ja keskkond on ka rohkem hoitud.
3. Anna kasutatud asjale uus elu.
Puhtad ja terved riided, tekstiil, jalanõud ning kotid saad viia riidekonteinerisse või taaskasutuspoodi. Puhtaid ja terveid riideid võtavad vastu näiteks Päästearmee ja Aarete Laegas ning riidekonteinerid leiad Humana veebist siin. Töökorras elektroonika, mööbli või lauanõud saad viia Sõbralt sõbrale või Uuskasutuskeskuse kauplusesse, mille asukohad leiad kuhuviia.ee veebist siin.
4. Paranda katkised riided või tarbeesemed.
Üle kogu Eesti avatud paranduspunktid ja -keldrid, kus saab nii riideid, mööblit, jalgrattaid jt esemeid parandada. Nende asukohad leiad kuhuviia.ee veebist siin.
5. Sorteeri jäätmeid liigiti.
Jäätmete ehk prügi sorteerimine liikide kaupa annab võimaluse materjale taaskasutada või toota hoopiski energiat. Mida rohkem prügi sorteerid, seda enam saab kõikvõimalike materjale saata uuesti ringlusesse ja kokkuvõtvalt vähendab see olmeprügi hulka. Lisainfo jäätmete liikide ja sorteerimise kohta siin.
Nipid jäätmete liigiti kogumiseks
Kõige lihtsam viis jäätmeid vähendada on neid mitte tekitada. Mõtle iga kord midagi ostes või tarbides, millised jäätmed kas pakendist või tootest alles jäävad ning kas neid saab taaskasutada või saata uuesti ringlusesse. Kui aga ost on juba tehtud, panusta võimalikult palju sellesse, et toode ei läheks olmeprügisse, vaid anna asjale uus elu, leia uus omanik või viska prügina õigesse konteinerisse.
Allikas: Jäätmete ja asjade vabanemispunktide kaardirakendus kuhuviia.ee.
Allikas: Tallinna linna veebilehe alamleht “Koduskasutus“.
Allikas: World Wild Life veebileht.
Artikkel on koostatud koostöös Keskkonnaametiga 2021. aastal.
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort-Kauniste.
