Kui sul on ametlik tööleping oma tööandjaga, on sul õigus saada puhkust. Miinimum põhipuhkusepäevade arv on Eestis 28 kalendripäeva aastas. Aga olemas on veel erinevat liiki puhkuseid, millest saad selles artiklis ülevaate.
Puhkuse eesmärk on puhkamine ja igal töötajal on õigus saada puhkust, kui tööandja ja töötaja vahel on sõlmitud ametlik tööleping (töövõtulepingul ja käsunduslepingul on teistsugused tingimused!). Töölepingus peab olema kirjas puhkusepäevade arv ja puhkust antakse kalendripäevades ja see päevade arv on enamasti 28. Aga on ka töökohti, kus on puhkuse päevade arv 35, 42 või 56. Aga puhkuseliike on erinevaid!
Puhkuseliigid ja nende erinevused
Kõige enamlevinud puhkuseliigid, mida on noortel oluline teada, on: üldine põhipuhkus, alaealise põhipuhkus, õppepuhkus, tasemeõppe lõpetamiseks täiendav õppepuhkus, puhkus sisseasutumiseksamite tegemiseks, emapuhkus, isapuhkus, vanemapuhkus ja ka palgata puhkus. Kõikide puhkuste puhul kehtivad erisused. Puhkuse liike on veel mitmeid ja nende kõikidega saad tutvuda täpsemalt Tööelu portaali rubriigis “Puhkuse liigid“.
Põhipuhkuse kestus on vähemalt 28 kalendripäeva aastas. Aga töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikemas põhipuhkuses (näiteks siis kas 35 või rohkem päevi), kuid mitte lühemas!
Nagu eelpool nimetatud, siis puhkust arvestatakse kalendripäevades, mis tähendab seda, et kui võtad puhkuse esmaspäevast järgmise nädala neljapäevani, siis kalendripäevades teeb see kokku 11 päeva. Hea on aga see, et rahvus- ja riigipühasid ei tohi arvestada puhkuse aja sisse. Näiteks kui sinu puhkus on 18.-22. august, siis arvestatakse kokku neli puhkusepäeva, mitte viis, sest 20. august on Taasiseseisvumispäev ehk riigipüha.
Õigus puhkust saada ja puhkust võtta on seotud töötamisega. See tähendab, et kuigi puhkusepäevad kogunevad aasta jooksul töötades, saavad töötajad enamasti puhkust kasutada juba enne, kui nad on kõik puhkusepäevad välja teeninud. Seetõttu lepitakse tavaliselt tööandjaga kokku, millal ja kui kaua puhata saab, et töö sujuks ja töötaja saaks vajalikul ajal puhata.
Tööandjal tuleb töötajale puhkusepäevade eest maksta puhkusetasu, mis on keskmine kalendripäeva töötasu.
Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva.
Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus saada puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Sellisel juhul antakse töötajale puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Aga on ka eraneid!
Jäta aga meelde, et kui sa näiteks töötad jaanuari algusest juuli lõpuni ja võtsid juunis võtnud välja 28 kalendripäeva puhkust, siis tuleb sul maksa tööandjale tagasi puhkusepäevade tasu perioodi august kuni detsember eest! Aga, kui sa näiteks sellel perioodil üldse ei puhanud (jaanuar-juuli), siis tuleb hoopiski hüvitada tööandjal sulle puhkusepäevad rahas!
Põhipuhkust reguleerib Puhkuseseadus, millega saad tutvuda siin (Vt 2. peatükk “Põhi- ja lisapuhkus”).
Alaealise põhipuhkuse kestus on vähemalt 35 kalendripäeva aastas. Tööandjal tuleb töötajale puhkusepäevade eest maksta puhkusetasu, mis on keskmine kalendripäeva töötasu.
Õigus puhkust saada ja puhkust võtta on seotud töötamisega. See tähendab, et kuigi puhkusepäevad kogunevad aasta jooksul töötades, saavad töötajad enamasti puhkust kasutada juba enne, kui nad on kõik puhkusepäevad välja teeninud. Seetõttu lepitakse tavaliselt tööandjaga kokku, millal ja kui kaua puhata saab, et töö sujuks ja töötaja saaks vajalikul ajal puhata.
Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva.
Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus saada puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Sellisel juhul antakse töötajale puhkust võrdeliselt töötatud ajaga.
Jäta aga meelde, et kui sa näiteks töötad jaanuari algusest septembri lõpuni ja oled suvel võtnud välja 28 kalendripäeva puhkust, siis tuleb sul maksa tööandjale tagasi puhkusepäevade tasu perioodi oktoober kuni detsember eest!
Põhipuhkust reguleerib Puhkuseseadus, millega saad tutvuda siin (Vt 2. peatükk “Põhi- ja lisapuhkus”).
Õppepuhkuse ehk tasemeõppes ja tööalasel koolitusel osalemiseks on töötajal õigus saada kokku kuni 30 kalendripäeva aastas.
Tööandjal tuleb töötajale 20 kalendripäeva eest maksta õppepuhkusetasu, mis on keskmine kalendripäeva töötasu. Aga ülejäänud 10 päeva saab töötaja võtta tasustamata õppepuhkust.
Õppepuhkust võib töötaja võtta endale sobiva päevade arvu kaupa, näiteks korraga kaks päeva või hoopiski 11 päeva.
Õppepuhkuse saamiseks tuleb töötajal esitada tööandjale puhkuse avaldus, see tuleb esitada vähemalt 14 kalendripäeva ette. Samuti võib tööandja küsida töötajalt tasemeõppes või koolitusel osalemise tõendit, mida saab küsida õppeasutusest!
Õppepuhkuse päevade arv ei ole seotud tööandjaga. See tähendab seda, et kui sa töötad kahes kohas, siis on sul võimalus võtta mõlema tööandja juures kuni 30 päeva õppepuhkust ehk kokku 60 päeva.
Õppepuhkust ei saa võtta E-R töötav töötaja ainult nädalavahetuseks (näiteks kui loengud on laupäeviti)!
Vaata Eesti Tööinspektsiooni videot õppepuhkusest siit.
Õppepuhkust reguleerib Täiskasvanute koolituse seadus, millega saad tutvuda siin (Vt 4. peatükk “Õppija õigus õppepuhkusele”)
Tasemeõppe lõpetamiseks (kutsekool, kõrgkool, ülikool) on töötajal õigus saada kokku kuni 15 kalendripäeva aastas.
Tööandjal tuleb töötajale 15 kalendripäeva eest maksta õppepuhkusetasu, mis on töötasu alammäär. Töötasu alammäär on miinimumpalk ja see tähendab seda, et kui sa muidu teenid 15 tööpäeva eest 900 eurot bruto, siis miinimumpalga alusel arvutades tuleb õppepuhkuse tasu väiksem!
Tasemeõppe lõpetamiseks võib töötaja võtta endale sobiva päevade arvu kaupa, näiteks korraga viis päeva või hoopiski kõik 15 päeva.
Tasemeõppe lõpetamise õppepuhkuse saamiseks tuleb töötajal esitada tööandjale puhkuse avaldus. See tuleb esitada vähemalt 14 kalendripäeva ette.
Õppepuhkust (ka tasemeõppe lõpetamiseks) reguleerib Täiskasvanute koolituse seadus, millega saad tutvuda siin (Vt 4. peatükk “Õppija õigus õppepuhkusele”)
Sisseastumiskatsete tegemiseks (gümnaasium, kutsekool, kõrgkool, ülikool) on töötajal õigus saada tasustamata ehk palgata puhkust.
Sisseastumiskasteteks ette nähtud tasustamata puhkusepäevade arv ei ole reguleeritud (võib ju olla üks kaste või hoopiski kolm katset). Selle puhkusepäeva eest ei maksta töötajale töötasu.
Palgata puhkus vormistatakse tööandja kehtestatud korras ehk siis see on kirjas kas töölepingus, töökorralduse reeglites või asutuse sisestes juhendites.
Palgata puhkust reguleerib Puhkuseseadus, millega saad tutvuda siin (Vt 6. peatükk “Palgata ja osaliselt tasustatav puhkus”).
Naisel on õigus saada emapuhkust 100 kalendripäeva. Seda saab hakata kasutama 70 kalendripäeva enne eeldatavat lapse sünni päeva.
Emapuhkust saab võtta aga ainult siis, kui sul on sõlmitud tööleping. Seega, kui sul ei ole töölepingut, siis sa ei saa ka emapuhkust võtta.
Emapuhkuse eest makstakse töötajale vanemahüvitist. Selle suurus sõltub sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasusid sa aasta jooksul enne raseduse algust. Aga kui sa ei tööta, siis sa saad vanemahüvitist alates sellest hetkest kui laps sünnib!
Töötav ema peaks oma tööandjat emapuhkuse välja võtmisest teavitama vähemalt 30 päeva enne puhkuse algust.
Emapuhkust ei saa katkestada ega ka osadena välja võtta. Seega kui jääd emapuhkusele, siis tuleb kogu emapuhkus korraga välja võtta.
Rohkem infot saad Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt “Ema vanemahüvitis ja emapuhkus” siin.
Emapuhkust reguleerib Töölepingu seadus, millega saad tutvuda siin ja vanemahüvitist Perehüvitiste seadus, millega saad tutvuda siin (Vt § 35. Ema vanemahüvitis).
Mehel on õigus saada isa puhkust 30 kalendripäeva. Seda saab hakata kasutama 30 kalendripäeva enne eeldatavat lapse sünni kuupäeva ja kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Isapuhkust saab võtta aga ainult siis, kui sul on sõlmitud tööleping. Seega, kui sul ei ole töölepingut, siis sa ei saa ka isapuhkust võtta.
Isapuhkuse eest makstakse töötajale vanemahüvitist. Selle suurus sõltub sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasusid sa aasta jooksul enne lapse ema raseduse algust.
Töötav isa peaks oma tööandjat isapuhkuse välja võtmisest teavitama vähemalt 30 päeva enne puhkuse algust.
Isapuhkust saab võtta välja osadena. Seega saad ise otsustada mitu päeva korraga välja võtad.
Rohkem infot saad Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt “Isa vanemahüvitis ja isapuhkus” siin.
Isapuhkust reguleerib Töölepingu seadus, millega saad tutvuda siin ja vanemahüvitist Perehüvitiste seadus, millega saad tutvuda siin (Vt § 36. Isa vanemahüvitis).
Vanemapuhkust on õigus saada last kasvataval vanemal. Seda saab korraga võtta üks lapsevanem korraga. Aga kuni 60 päeva on lubatud mõlemal vanemal olla korraga vanemapuhkusel.
Vanemapuhkust saab kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, seega kokku kuni 475 päeva (ehk 1,5 aastat). Vanemapuhkust on vanemal võimalik vahepeal katkestada ja hakata uuesti kasutama enda valitud ajal.
Vanemapuhkuse ajal makstakse töötajale vanemahüvitist. Selle suurus sõltub sellest, kui palju sotsiaalmaksu on tasutud aasta jooksul enne raseduse algust.
Vanemapuhkuse järgselt on võimalus võtta ka lapsehoolduspuhkus, mis on kuni 3 aastat (kaasa arvatud vanemapuhkuse 1,5 aastane periood). Lapsehoolduspuhkuse eest ei saa tasu ega hüvitist.
Nii vanemapuhkuse kui ka lapsehoolduspuhkuse ajal peab lapsevanemale säilima töökoht! Tööandja ei tohi töötajat sel ajal koondada.
Rohkem infot saad Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt “Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus” siin.
Vanemapuhkust reguleerib Töölepingu seadus, millega saad tutvuda siin (Vt § 62. Vanemapuhkus) ja vanemahüvitist Perehüvitiste seadus, millega saad tutvuda siin (Vt § 37. Jagatav vanemahüvitis).
Tööandja on kohustatud andma töötajale tema soovi alusel palgata puhkust. See tähendab seda, et töötaja saab poolte kokkuleppel võtta palgata puhkust ja selle täpne päevade arv lepitakse kokku. Nagu muude puhkuseliikide puhul, tuleb ka palgata puhkuse võtmiseks esitada oma tööandjale avaldus.
Palgata puhkust reguleerib Puhkuseseadus, millega saad tutvuda siin (Vt 6. peatükk “Palgata ja osaliselt tasustatav puhkus”).
Puhkamine ja puhkuse võtmise õigus on kõikidel töötajate, kellel on sõlmitud ametlik tööleping. Puhkuse eest (va palgata puhkus) tuleb töötajale maksta puhkuse tasu, mis on sätestatud erinevalt ja mille arvutamine toimub erinevatel alustel.
Allikas: Tööelu portaali rubriik “Puhkuste liigid“
Allikas: Tööelu portaali rubriik “Puhkused lastevanematele“
Pilt: Unsplash+ (Getty Images)
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort-Kauniste.
