Foodsharing Tartu on Eesti suurim toidujagamise aktsioon ja inspiratsiooni said nad Saksamaal 2012. aastal alguse saanud sarnasest liikumisest.
Foodsharing Tartu sloganid on: “Toit ei ole prügi” ja “Toit tuleb päästa toitu enne prügikasti sattumast”. Nende seisukoht on, et kui inimesed ei jõua toitu ära tarbida, siis tuleks söömiskõlbulik toit uuesti tarbimisse anda. Liikumisel on Tartus mitmeid toidujagamispunkte.
Nendesse toidujagamispunktidesse toovad toitu kodumajapidamised, toitlustajad ja vabatahtlikud. Kõigil on võrdsed võimalused sinna toitu tuua ja seda võtta. Samuti tegeleme toidu raiskamise probleemi teavitusega ja anname näpunäiteid sotsiaalmeedias, kuidas kodus toitu mitte ära visata.
Foodsharing Tartul 20 vabatahtlikku. Kõige enam on neil toidupäästjaid, kes toovad ülejäävat toitu toiduettevõttetelt ning koristajad, kes aitavad toidukappe puhastada. Ülejäänud vabatahtlikud teevad tööd digitaalselt nagu näiteks organisatoorne töö, info otsimine ja sotsiaalmeediasse postitamine. Hetkel tegeleme viienda toidukapi avamisse Tartusse Annelinna ja toiduüritustel osalemitega.
Kuidas iga inimene saab ise toitu päästa?
Iga inimene saab panustada toidu raiskamise vähendamisse. Alljärgnevalt on kirjas nippe Foodsharing Tartult, kuidas kodumajapidamistes toidu raiskamist vähendada.
- Osta mitte kõige ilusama välimusega vilju. Näiteks plekkidega banaanid on tarvitamiseks magusamad kui nende tooremad viljad. Samuti valida pigem pehmem tomat, eriti kui toidu valmistamine on samal õhtul plaanis. Miks osta inetumaid vilju, sest niinimetatud “koledad viljad” visatakse poodide poolt samal päeval prügikastidesse.
- Vähendada vajadusel ostetavaid koguseid. Taani, kes on maailmas toiduraiskamise eeskuju, aitas sellele rõhudes oluliselt toidu raiskamise vähendamisele kaasa. Kui ei sul jääb söömiskõlbulikku toitu üle, jaga seda pereliikmetega või sõpradega.
- Võtta arvesse, et parim enne kuupäev näitab ainult kvaliteeti, mitte toidu tarbimise kõlblikkust. Toidu söömiskõlblikkuse hindamiseks soovitab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp kodus pigem ise toitu maitsta, nuusutada ja vaadelda ning mitte nii väga jälgida kuupäevi.
- Valmista piisav kogus toitu. Kui sul jääb siiski toitu üle, siis jaga see ära, et raiskamist vähendada. Ülejäägid saab ära süüa järgmisel päeval või säilitada pikemaajaliselt sügavkülmikus. Samuti võib leida Facebooki gruppidest võimalusi toidu jagamiseks ja Tartus tuua ülejääv söömiskõlbulik toit toidujagamispunktidesse. Tee kindlaks, milliseid toiduaineid igal nädalal kõige rohkem üle jääb ja osta järgmine kord ülejäävat toodet vähem.
- Enne suuremat ostu koosta ostunimekiri. Ostunimekirja tegemiseks võib kasutada paberit ja pliiatsit või märkida mobiiltelefoni märkmetesse toiduained, mida on vaja osta. Lisaks toidu raiskamisele aitab ostunimekiri vähendada ka poes viibimise aega, vähendab kulusid ja tekib arusaam, milliseid toite on vaja osta. Ostunimekirja tegemine võib tunduda ajamahuka tegevusena, aga siiski hakkavad korduma toiduained ja kogused ning tekib arusaam kui palju tegelikult pere tarbib.
Toidu prügimäele sattumine on ka üks suurimaid kliimamõjutajaid paisates õhku mürgist gaasi nimega metaan. Toidu raiskamine on enamasti rikkamate riikide probleem ja mida rohkem on meil toitu käes, seda vähem oskame seda hinnata. Foodsharing Tartu tahab kõigile eeltoodud probleemidele tähelepanu juhtida oma liikumisega.
Allikas: Foodsharing Tartu veebileht.
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Maris Praats.
