fbpx

Miks on päikesekreem vajalik?

Suvi on alanud ja see tähendab mõnusaid suvepäevi sooja päikese all. Teeviida juunikuu teemaks on “Minu ohutu suvi” seega, kuidas end päikese eest kaitsta ja mida tuleks üleüldse teada päikesekreemi kasutamisest räägib meile Aasia näohoolduse maaletooja ja e-poe Oh Panda omanik Kadri Penjam.

1.Kuidas päike mõjutab meie nahka ja miks on tähtis end selle eest kaitsta?

Päikese UV-kiirgus mõjutab nahka mitmel viisil. Näiteks tekitab ta nahale pigmendilaike ning nahatekstuuri muudatusi. 

UV-kiirgus jaotub UVA ja UVB kiirguseks. UVA kiired on pikemad ning jõuavad seetõttu sügavamale nahakihtidesse ning mõjutavad ka nahaalust kudet, mis põhjustab elastsuse vähenemist. See tähendab, et UVA kiirgus põhjustab naha enneaegset vananemist ning kortsude teket. Kuna UVA kiired läbivad ka aknaklaasi, siis on vajalik päikesekreemi kasutada ka pilves ilmaga või kodus olles.

UVB kiired on lühemad ja mõjutavad naha pealmist kihti. Intensiivsem UVB kiirgus põhjustab päikesepõletust ja naha punetust ning on peamine nahavähi tekitaja.

Päikesekreemi kandmine on oluline, et säilitada naha toimiv funktsioon, ennetada nahavähi teket ning fotovananemist (pigmendilaigud, kortsud, rippuv nahk).

Tasuks veel meeles pidada, et kui päevitus on tekkinud ilma naha põlemiseta, on see siiski naha kahjustamine. See tähendab, et ei ole olemas sellist asja, nagu “tervislik päevitamine”. Pruun jume on paraku juba märk sellest, et sinu nahk on saanud UV-kiirguse tõttu kahjustada.

2. Kuidas päikesekreem üldse toimib?

Päikesekreemide koostisosades on päikesekaitsefiltrid, mis vähendavad nahale langeva UV-kiirguse (UVA, UVB) hulka.

Päikesekreemid jagunevad kas orgaanilisteks või mitteorgaanilisteks.

Orgaanilistes päikesekreemides kasutatakse keemilisi aineid, mis peamiselt muudavad päikesekiirguse nahas soojuseks ning kaitsevad seda sel moel UV-kiirguse eest. Erinevates keemilistes päiksekreemides kasutatavaid aineid on kokku ligikaudu 30. Tundlikuma nahaga inimesed peavad seega jälgima, et ükski koostisosa nahka ei ärritaks. Samas on keemilise päikesekreemi eelisteks kergem konsistents ning parem imendumine. Lisaks ei jäta need nahale valget kihti, mis võib paljude jaoks ebameeldiv olla.

Mitteorgaaniliste päikesekreemide toime UVB-kiirguse eest on sarnane keemilistega. Kuna need jätavad aga nahale õrna valge kihi, siis toimivad mineraalsed päikesekreemid ka barjäärina, mis peegeldab päikesekiirgust tagasi ning kaitseb sel moel fotovananemist põhjustava UVA-kiirguse eest. 

Mitteorgaanilistes päikesekreemides kasutatakse aktiivainetena vaid tsinkoksiidi või titaaniumdioksiidi (titaandioksiid (TiO2) ja tsinkoksiid (ZnO), mis vähendab nahka ärritavate koostisosade esinemise riski ning seega sobivad ka tundlikule nahale. Samas on mineraalsed päikesekreemid tavaliselt paksema konsistentsiga kui keemilised ning jätavad nahale õrna valge kihi.

Nii keemilised kui ka mineraalsed päikesekreemid on mõlemad efektiivsed ning kaitsevad nahka päikese eest. Tuleb vaid leida enda eelistustele ja nahatüübile sobiv.

Väga oluline on päikesekreemi valides jälgida, et see kaitseks nii UVA kui ka UVB kiirguse eest. UVA kiirguse kaitse üheks märgituseks on näiteks PA+ või eriti tugeva kaitse puhul PA++++. Kui pakendile on märgitud vaid SPF (päikesekaitsefaktor), siis on sellel kaitse vaid UVB kiirguse eest. Soovitan lisainformatsiooniks vaadata Dr. Drey YouTube kanalit, kus ta väga detailselt räägib päikesekreemi toimimisest ja vajalikkusest. 

3. Kas isegi toas viibides või pilvise ilmaga tuleks päikesekreemi kasutada, miks?

Jah! Pikema lainepikkusega UVA kiired, mis põhjustavad naha enneaegset vananemist, tungivad ka läbi aknaklaasi ja seda lausa 75%. Seetõttu on oluline kasutada enda hommikuses näohooldusrutiinis tõhusat päikesekaitset ka siis, kui sa välja minna ei plaani. Mida rohkem on aknaid ruumides, kus sa viibid, seda suurem on tõenäosus, et puutud kokku UVA kiirgusega.

4. Kui kasutada näol päevakreeme või meigitooteid, kus on SPF juba olemas, kas siis sellest piisab?

Pigem ei ja seda mitmel põhjusel.

Üldiselt ei ole nendes sisalduv kaitse kõige tõhusam ning BB-kreemi, jumestus- või päevakreemi all tuleb kasutada ka päikesekreemi. Nagu eespool mainitud, siis SPF kaitseb vaid UVB kiirguse eest, kuid täielikuks kaitseks tuleb lisada ka UVA blokaator, et vältida kollageeni kadumist ja naha vananemist ning vähendada nahavähi riski. 

Lisaks ei kanta BB-, jumestus- ja päevakreemi nahale üldiselt piisavas koguses, et tagada SPF-i täielik efektiivsus. Samuti on dekoratiivkosmeetikas sisalduv SPF suure tõenäosusega väiksema vastupidavusega hõõrdumisele ning veele.

Siin on näha umbkaudu, kui palju peaks meiki, näokreemi ja päikesekreemi nahale kandma

  1. Meiki (kogus on muidugi individuaalne, ja oleneb inimese enda eelistusest, aga üldiselt pannakse seda pigem väike kogus);
  2. Näokreemi;
  3. Päikesekreemi (nagu näha on kogus kordades suurem, kui meigil või näokreemil)

Päikesekreemi levinud soovitus näol kasutatavaks koguseks on 2 mg cm2 kohta ehk umbes veerand teelusikat. Sellist kogust näokreemi ega meiki ei kujuta enamus ette, et endale nahale paneks. Näo, kaela ja käte katmiseks on soovitatav kogus kaks teelusikat päikesekreemi ning kogu keha kaitsmiseks tuleks kasutada kahe supilusika suurust kogus.  Kanna päikesekreemi peale pigem rohkem kui vähem ning vaata, et kõik kohad saaksid kaetud!

5. Mis on kõige sagedasemad vead, mida päikesekreemi kasutamisel inimesed teevad?

  1. Nad ei kasuta päikesekreemi piisavalt suures koguses;
  2. Nad unustavad katta ka oma kõrvu, kaela ja käsi – kohad, kus esimesed vananemismärgid kõige tugevamalt välja paistavad;
  3. Nad ei kanna päikesekreemi päeva jooksul uuesti nahale – see aitab parandada seda viga, kui oled päikesekreemi hommikul liiga vähe peale pandud. Samuti kui oled vahepeal higistanud, nägu puutunud või näomaski kantud. Kõik need tegevused eemaldavad päikesekreemi nahalt ning selle taas pealekandmine on alati hea idee;
  4. Nad ei kasuta piisavalt kõrget UV-kiirguse kaitset (kasuta alati spf30 ja üles);
  5. Nad ei otsi toodetes laiaspektrilist UV-kiirguse kaitset – paljud tooted kaitsevad meid ainult UVB kiirguse eest, kuid ääretult oluline on kaitsta end ka UVA kiirguse eest. Seega tasuks toodetes alati otsida märget, et toode pakub nii UVA kui UVB kaitset. 

Hästi oluline on ka see, et te ei jääks lootma ainult päikesekreemile, et ennast päikese eest kaitsta. Palju efektiivsem on katta end UPF riietega, alati mütsi/päikesevarju kanda, samuti päikeseprille. Arukas on ka päevasel ajal kõige intensiivsema päikese eest hoiduda ning mitte kunagi nahka päevitada. 

Kui tunned veel rohkem huvi päikesekreemide või nahahoolduse kohta, siis Kadri soovitab jälgida instagramis Dr Bret Kaldveed ja Liisa Raudmetsa. 

Lisaks leiab mitmeid artikleid Kadri blogist OH PANDA

Miks on päikesekreemi kasutamine vajalik?

6 põhjust, miks su päikesekreem ei mõju

6 Päikesekreemi müüti

Kirjutas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Marieta Lokk

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus