fbpx

Miks ei tohi avalikel üritustel kasutada ühekordseid plastnõusid? 

Alates 1. jaanuarist 2024 on kogu Eestis lubatud avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Eestis toimub igal aastal ligikaudu 600 avalikku üritust, kus tekitatakse ühekordsete topside kasutamisega 68 tonni prügiKorduskasutatavate panditopside ja -nõude kasutamise eest avalikel üritustel vastutavad ürituste korraldajad. Panditopside- ja nõude kasutamine ühekordsete nõude asemel on üks olulisematest sammudest Eestis toimuvate mis tahes suuruses ürituste keskkonnahoidlikumaks muutmisel. 

Korduskasutatavatele nõudele ülemineku eesmärk on parandada inimeste jäätmealast keskkonnateadlikkust, vähendada avalikel üritustel tekkivate jäätmete kogust ja prügistamist ning edendada ringmajanduslike ärimudelite teket, luues nõudluse korduskasutussüsteemide järele. 

Eesti Pandipakendi sõnul peavad nende korduvkasutatavad panditopsid ja -nõud vastu 100 kasutuskorda, mõned tooted lausa 500 korda. Rohkete kasutuskordade tõttu kaubandusliku välimuse minetanud nõud suunab taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend nõud tagasi ringlusesse, kus nendest valmistatakse samaväärne uus toode. Korduvkasutatavad tooted on palju alternatiivsem variant, kui kasutada ühekordseid nõusid.

Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik on öelnud, et suures pildis on inimesed koostööaltid ja orienteeritud lahenduste leidmisele, mitte ei keskendu kõiges probleemide nägemisele. Ürituse toimumiskoht on kordades puhtam ja üritusel on positiivne kuvand. Negatiivsena tuuakse aga välja, et erinevatel teenusepakkujatel on erinevad taaratagastusviisid – kellel on pandiraha, kellel masin, kellel aga hoopis QR-kood.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et võttes kasutusele korduvkasutatavad nõud, oleme samm lähemal puhtama ja keskkonnasõbralikuma maailma suunas. Jälgi ka sina enda tarbimisviise!

Artikli koostas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Eliis Jõgioja.

Skip to content