Küberkiusamine on äpis, veebilehel või digikeskkonnas teise inimese tahtlik solvamine, ähvardamine, mõnitamine, jälitamine, privaatsete andmete levitamine. Kahjuks ei saa küberkiusamise eest ei saa peitu minna, see liigub igale poole telefoni ja arvutiga kaasa. Mida teha?
Küberkiusamise puhul võidakse solvata, ähvardada ja mõnitada ka kinnistes grupivestlustes ning avalikul veebilehel või -kanalis. Samuti on üsna tavaline, et kiusajaid on mitu, nad teevad omavahel “koostööd” ja nende tegevust on iseseisvalt keeruline kontrolli alla saada.
Näpunäited, mida teha kui sind kiusatakse:
1) Räägi kiusamisest ja oma murest esimesel võimalusel usaldusväärse lähedasega või tuttavaga ning arutage koos, mida teha ja kuidas lahendada – õde, vend, sõber, ema, isa, klassikaaslane, õpetaja, noorsootöötaja, töökaaslane jne.
2) Teavita kiusamisest täiskasvanuid või spetsialiste, kes saavad sind aidata – oma vanemad, klassijuhataja, direktor, sotsiaalpedagoog, psühholoog, noorsootöötaja jne.
3) Helista või kirjuta Lasteabisse – telefon 116 111 (avatud 24/7, anonüümne, tasuta), e-mail info@lasteabi.ee (meilidele vastatakse 5 tööpäeva jooksul) või chat’i www.lasteabi.ee.
4) Kirjuta oma murest SOVA chatis – SOVA chati on 7-16aastastele noortele, et nad saaksid kirjalikult oma muresid spetsialistiga jagada.
5) Võta ühendust veebipolitseinikuga – igas maakonnas on tööl veebipolitseinik, kellega saad vajadusel nõu saamiseks ühendust võtta nii e-maili kui ka sotsiaalmeedia teel.
6) Kasuta “report” nuppu – teavita kiusamisest või ebasobivast sisust veebilehe või sotsiaalmeedia platvormi haldajaid. Vaata teavitamisvõimalusi TikTokis, Instagramis, Snapchatis SIIT.
7) Esita kiusaja kohta avaldus Politseisse – kiusaja peab oma tegude eest vastama kui tuvastatakse kuriteo koosseis Karistuseadustiku alusel. Avalduse saab esitada e-posti teel, veebis, postiga ja jaoskonnas. NB! Veebi teel avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada!
Kas teadsid, et iga kuues noor on kogenud viimase aasta jooksul küberkiusamist.
Enneta küberkiusamist järgides neid soovitusi:
- Jälgi rakenduste ja veebilehtede privaatsusseadeid – vaata üle kes ja kui palju näeb sinu isiklikke andmeid (nt e-mail, ees- ja perekonnanimi, telefon).
- Võõrastele ja juhututtavatele ei ole isikliku info jagamine õige – kiusaja võib hakata sinu isiklikku infot levitama ja sulle kahju teha (nt kodune aadress, telefon, sotsiaalmeediakonto kasutajanimi)
- Sõbralist ja follower’id peavad koosnema inimestest, keda sa ka päris elus tunned või tead – soovitatav on sotsiaalmeedias mitte võtta vastu tundmatuid, ilma pildita või kahtlase nimega isikuid, kuna tegemist võib olla libakontoga või kellega õela naljaga.
- Kasuta turvalisi paroole, topelt autentimist ja ära unusta välja logida – sinu iga konto peab olema erineva parooliga ja selline mida ei ole teistel lihtne ära arvata. Samuti kasuta topelt autentimist ja kui kasutad kooli, raamatukogu, noortekeskuse seadmeid, ära unusta nendest oma kontoga välja logida.
Kui sa oled (küber)kiusamise ohver ja sind kiusatakse, siis tea, et sa ei pea olema selles üksinda! Pöördu inimese poole, keda sa usaldad või võta ühendust spetsialistiga, kes annab või või toetab olukorra lahendamist.
Vaata ka seda infot:
- Teeviit portaali artikkel: Kuidas valida turvalist parooli?
- OPIQ peatükk: Mis on küberkiusamine?
- Juhend: Õpilase e-turvalisuse netikett
Allikas: Lasteabi.ee veebileht
Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti veebilehe alamleht “Veebipolitseinikud“
Allikas: Targalt internetis veebilehe alamleht “Vajad abi“
Allikas: OPIQ peatükk: Mis on küberkiusamine?
Allikas: SOS Lasteküla Eesti Ühingu chat “SOVA“
Allikas: Telia küberkiusamise veebileht “Suurim julgus“
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort-Kauniste.
