Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille koosseisu valib rahvas neljaks aastaks. Riigikogusse kuulub 101 liiget, kes langetavad riigi elu enim mõjutavaid otsuseid. Näiteks Vabariigi Valitsuse moodustamine ja püsimine, seaduste väljatöötamine, muutmine ja täiendamine ning riigieelarve kinnitamine.
Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte. Selle kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tasakaalustavad üksteist.
Riigikogule kuulub seadusandlik võim ehk Riigikogu võtab vastu seadusi. Valitsusele kuulub täidesaatev võim ehk valitsus vastutab seaduste ellurakendamise eest. Õigust mõistab kohus. President täidab Eestis kui parlamentaarses vabariigis põhiliselt esindusfunktsiooni.
Mida teeb Riigikogu?
Riigikogu esindab rahvast, lahendades olulisi riigielu küsimusi. Tema tähtsamad ülesanded on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust.
Rahva otsene osalemine riigivalitsemises on praktikas võimatu, seetõttu valib rahvas endi hulgast esinduskogu ehk Riigikogu. Nii teostab rahvas hääleõiguslike Eesti kodanike kaudu riigivõimu.
Riigikogu võtab vastu kõigi eluvaldkondade arengut mõjutava riigieelarve, milles määratakse kindlaks eeloleva aasta tulud ja kulud. Riigikogu kinnitab ka riigieelarve täitmise aruande.
Kuidas Riigikogu valitakse?
Aktiivne valimisõigus on kõigil 18-aastaseks saanud teovõimelistel Eesti kodanikel. Passiivne valimisõigus ehk õigus olla valitud on kõigil 21-aastaseks saanud hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Riigikogu valitakse neljaks aastaks.
Riigikogust sõltub Vabariigi Valitsuse moodustamine ja püsimine. Kui ükski erakond ei saa Riigikogus 51 kohta, ühinevad fraktsioonid valitsuse moodustamiseks koalitsiooni. Ülejäänud Riigikogu fraktsioonid ja liikmed jäävad opositsiooni.
Artikli allikas on riigikogu.ee veebileht.
