fbpx

Mida silmas pidada esimese korteri üürimisel?

Esimesse üürikorterisse kolimine on kahtlemata elus uue peatüki algus. Sinust saab korraga esimest korda peremees, kuid samal ajal kaasneb sellega ka suur hulk vastutusi. Et üürikorteris elades end hästi tunda ja see ühel päeval omanikule tervena tagasi anda, õpetab „Eluks valmis“ digiõpik, kuidas sõlmida korralik ja detailne üürileping ning annab mitmeid muidki näpunäiteid.

Kuidas leida sobiv korter?

Korterit otsides saab kõvasti raha kokku hoida, kui üürid selle otse omanikult, sest sellisel juhul ei pea maksma maakleri ja lepingu sõlmimise tasu. Lisaks tuntud kinnisvaraportaalidele (City24, kv, kinnisvara24.delfi.ee) tasub üle vaadata ka Facebook, kus on iga linna üüriturule loodud oma grupp.

Kui otsustad siiski maakleri vahendusel üüritava korteri kasuks, tee maaklerile taustauuring, sest turul liiguvad ka libamaaklereid. Maaklerite tausta saad uurida maakeritekoja lehelt

Kas see eluase sobib mulle?

Kindlasti käi korterit enne üürimist kohapeal vaatamas, sest üüriturul leidub ka fiktiivseid kortereid, mille pealt libamaaklerid üritavad raha teenida.

Kui oled kriitilise pilguga üle vaadanud nii mööbli ja korteri üleüldise seisukorra, uuri kindlasti omanikult ka järgnevat:
* Millised on naabrid? (Lärmakad või rahulikud?)
* Kui suured on aasta kõige külmema ja soojema kuu kommunaalkulud?
* Kes ja kuidas hooldab trepikoda?
* Kas kütte eest arvutatakse igakuine arve eluaseme ruutmeetrite või tarbimise järgi?
* Kui suur on tagatisraha?

Eraldi tähelepanu tasub pöörata, millised saavad olema korteri kommunaalkulud. Igakuised kommunaalkulud on seotud vee, elektri, kütte, TV, interneti, telefoni ja kindlustusega. Väga üldistatult võib öelda, et kahetoalise korteri kommunaalkulud suvekuudel võivad jääda 30–90 € ja talveperioodil 70–150 € piiresse. Need summad olenevad väga palju maja seisukorrast, vee ja elektri tarbimisest.  

Enne korteri üürimist võid paluda omanikul varasemaid kommunaalarveid aasta lõikes. Liida kõik kulutused kokku ja jaga 12-ga. Nii saad kuu keskmise kulu, millega peaksid igal juhul arvestama. Nii tasub näiteks suvekuudel raha kõrvale panna, et talv kergemini üle elada. 

Mis peab olema üürilepingus?

Üürnikku kaitseb kõige paremini põhjalik üürileping. Üürilepingus peab kindlasti olema kirjas, milline eluruum üürile antakse: majade ja korterite puhul konkreetne aadress, majaosade ja tubade puhul peaks üürilepingule lisama ka plaani, kust on selgelt näha, milline majaosa või tuba üürniku kasutusse antakse.

Väga oluline on, et lepingus oleks kirjas, eluruumi seisund ning milline mööbel ja tehnika jääb üürniku käsutusse. Lepingu lõppemisel peab üürnik andma eluruumi tagasi samas seisus, milles ta selle sai, arvestades loomulikku kulumist. Seetõttu on oluline, et lepingus oleks selge, millises seisundis kulumise, mööbli ja tehnikaga korter täpselt üürnikule kasutada anti. Selleks võib alati paluda omanikul lisada lepingusse mööblist ning tehnikast fotod, et pärast ei saaks tekkida vaidluskohti. 

Viimaks on oluline reguleerida üürilepingus, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud ning millistel tingimustel saab kumbki pool lepingu lõpetada. Lepingu võib sõlmida nii tähtajaliselt kui tähtajatult. Tähtajaline leping on üldiselt õiguskindlam, sest kumbki pool teab täpselt, millal leping lõpeb.

Kui eluruumi üürileping on tähtajatu, võib kumbki pool selle kolmekuulise etteteatamisega üles öelda.

Mitmed tähelepanekud, mida tasub praegust seadusandlust arvestades silmas pidada:

*Kui seni ei lubanud seadus remondifondi makseid jätta üürnikku kanda, siis alates 2021. aastast on see kokkuleppel lubatud. Lisaks saab üürnikule lepinguga panna ka kohustuse kanda muid eluruumi korrashoiu ja parandamisega seotud kulusid.

*Samuti võib üürileandja tähtajatu üürilepingu puhul üüri ühepoolselt tõsta, tehes seda mitte sagedamini kui kord aastas (möbleeritud tubade puhul kord kuus) ning teatades sellest üürnikule vähemalt 30 päeva ette. Lisaks peab üüri tõstmine olema majanduslikult põhjendatud, näiteks kui tõuseb üleüldiselt samaväärsete üüripindade hing või tõusevad üürileandja kulutused.

*Üürileping võib sisaldada kokkuleppeid ka leppetrahvide kohta. Üürnikule aga ei saa panna leppetrahvi maksmise kohustust selle eest, kui ta rikub üüri maksmise kohustust. Küll aga saab lepingus ette näha leppetrahvi mitterahaliste kohustuste rikkumise tarbeks – nt kui üürnik kahjustab üüripinda või ei vabasta seda õigeaegselt. Tähelepanu tuleb pöörata, et leppetrahvi saab nõuda vaid siis, kui leppetrahv on lepingus ette nähtud.

*Lisaks üürilepingu korralisele lõppemisele võib see lõppeda ka erakorraliselt ehk ülesütlemisega juhul, kui üks pool lepingut oluliselt rikub. Tähtis on, et mitte iga rikkumine ei ole üürilepingu ülesütlemiseks piisav, vaid see peab olema põhjendatud. Muu hulgas saab see seisneda viivituses (maksimaalselt kaks kuud) üüritasu maksmisel.

*Üldiselt peaks maakleritasu maksma see, kes tema teenuseid kasutas. Ometigi jäetakse maakleritasud praktikas sageli üürniku kanda. See ei ole keelatud, kuid see on läbirääkimiste küsimus.

Korteri üürimisel on veel palju nüansse, mida silmas pidada. Seda, kuidas täpsemalt üürilepingut sõlmida, kuidas olla valmis kriisiolukordadeks, kuidas hooldada koduseid kütteseadmeid, mida hoida koduapteegis ja palju muud saad täpsemalt lugeda digiõpikust „Eluks valmis“.

Artikli kirjutas Alice Lokk ning toimetas teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus